Toomas Varrak: Mõistujutt vagast naisest

Toomas Varrak. Foto: PP

Nobeli laureaadi Anatole France’i romaanis ””Kuningatar Hanejala“ praeköök“ on lugu vagast naisest, kes palverännakul Issanda haua juurde peatus sügava jõe ees. Kuna parvesõiduks raha polnud, pakkus ta parvemehele üleviimise eest tasuks oma ihu. Vagade meeste arutelu selle teo õigustatuse üle päädis otsusega, et oleks liiguhkus katkestada palverännak sellise iseendast tühise asja pärast.

See lugu tuli meelde, kui lugesin Delfis (12. märts) Hans H. Luige üsna kirglikus toonis kirjutatud kommentaari Marko Mihkelsoni selgituste kohta, miks rahvuslased nüüd soovivad loobuda Eesti-Vene piirileppe preambulist, mille nad ise lepingule lisasid.

Omapoolse kommentaarina pean siinkohal veel kord ütlema, et lepingule ei lisatud preambulit. Preambul oli riigikogu otsusel lepingu ratifitseerimise kohta. Ja see otsus on Eesti siseriiklik seadus. Venemaa allkirja tagasivõtmine piirilepingult põhjusel, et neile ei meeldinud ratifitseerimisseaduse preambul, on ühemõtteline Venemaa sekkumine Eesti siseasjadesse.