Koostöö aitab lastele võimetekohast haridust anda

Pärnus Metsa 1 teisel korrusel asuv Pärnu õppenõustamiskeskus. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Pärnu õppenõustamiskeskuses oli ümarlaud teemal "Arst nõustamiskomisjoni eksperdi ja koostööpartnerina", millest võtsid osa eripedagoogid, psühholoogid, eriarstid, perearstid, kooli tervishoiutöötajad ning Pärnu ja Pärnumaa omavalitsuste ametnikud .

Eelmisest kohtumisest 2009. aastal on juba hulk aega mööda läinud, aga koostööd on palju parem teha, kui on võimalus aeg-ajalt kokku saada ja arutada olulisi küsimusi.

18. märtsil toimunud kohtumise üldiseks eesmärgiks oli seatud tervishoiu- ja haridusspetsialistide koostöö tõhustamine, et tagada igale lapsele maksimaalsed võimalused tervist kahjustamata võimetekohane haridus omandada.

Pärnu õppenõustamiskeskuse juhataja Lea Mardik andis ülevaate keskuse võimalustest laste toetamisel nii lasteaedade ja koolide kui nõustamiskeskuse tasandil. Nõustamiskomisjoni esimees Kaire Külaots rääkis nõustamiskomisjoni ja arstide koostööd reguleerivast seadusandlusest ning lastepsühhiaater Kaja Rand kirjeldas oma tööd nõustamiskomisjoni eksperdina, tuues välja ka uuemad suundumused kohtumistelt riigi teiste lastepsühhiaatritega.

Üheks probleemiks on näiteks liigne meditsiinikesksus õpiraskuste käsitlemisel. Lastepsühhiaatrid arvavad, et sellel teemal võiks laste jaoks lahendusi otsida koolide psühholoogid ja eripedagoogid, sest õpiraskus pole haigus. Norra riigi abiga on plaanis rajada Eestisse neli vaimse tervise keskust, mis toetaksid lapsi vaimse tervise probleemide, aga samuti näiteks koolikiusamise korral. Keskuste tarvis on vaja mõelda meditsiinilise personali koolitamisele. Tark oleks kaasata olemasolevaid inimesi, näiteks koolide ja lasteaedade meditsiinitöötajaid.

Kooliõdede väheste koolitusvõimaluste pärast muretsesid kooliõed Kai Võigemast ja Adeliina Palu. Pärnu haigla taastusravikeskuse juhataja Kaja Elstein lisas, et kooliõdede harimine on kallis ja probleemiks on see kogu riigis, kaasamist vajaksid lasteaedade meditsiiniõedki. Linnaarst Ada Kraak sõnas, et koolitusteave ei jõua kahjuks igale poole, samas on nõue, et õed saaksid aastas 60 tundi koolitust.

Mai lasteaia juhataja Anne Virula rääkis võimalusest toetada nägemispuudega ja silmaravi vajavaid lapsi. Selleks on head võimalused Mai lasteaias, kus on spetsiaalne aparatuur silmaravi vajavate laste aitamiseks. Raviga peaks varakult alustama, sest enne kooliiga on ”nõrga silma” turgutamine kõige tõhusam. Haridusosakonna alushariduse spetsialist Marga Napp lisas, et hea uudis on see, et nägemispuudega laste ja silmaravi rühmadesse võetakse peale Pärnu linna laste maakonna teiste omavalitsuste lapsi. Pärnu linna lastele on ka tasandusrühmad, kuhu võetakse nõustamiskomisjoni otsusega põhiliselt kõne- ja kergemate arenguprobleemidega lapsi. Erirühma saab kolmeaastane laps, kuid sageli oleks lapse arendamisega vaja alustada juba varem. Kaja Elstein julgustas pöörduma logopeedide poole, teatades, et praegu on Pärnu haigla taastusravikeskuse logopeedide ametikohad kõik täidetud ja seetõttu järjekorrad palju lühemad ning on võimalik aidata nooremaidki lapsi.

Varajase märkamise tähtsust rõhutas Pärnu haigla lastearst Ilona Lind, öeldes, et sageli on juba sünnitusmajas vaja vanemat ja last toetada ning jälgida, et saaks anda kohe kvalifitseeritud abi ja nõustada vanemat, kui talle on sündinud näiteks puudega laps.

Kokkuvõtteks tõdeti, et varajase märkamise ja sekkumise olulisuses ei kahtle keegi. Senisest enam on aga vaja tähelepanu pöörata ametkondade vahelise koostöö süsteemsusele. Oluliselt enam tuleb keskenduda ennetustööle, praegu tegeleme kahjuks veel valdavalt tulekahju kustutamise ja tagajärgedega. Arendades ja tõhustades meditsiini- ja haridusvaldkondade koostööd, suudame vähendada riskilaste arvu ja tagada paremad võimalused erivajadustega laste toetamisel, igaühele sobiva hariduskeskkonna leidmisel ja loomisel.