Juhtkiri: Iga päev võiks olla Pärnu päev

Pärnu Postimees. Foto: PP

Täna tähistatakse kolmandat korda Pärnu päeva ehk jätkatakse 2011. aastal alguse saanud traditsiooni. Võrreldes eelmiste kordadega on Pärnu sünnipäeva tähistamise aeg muutunud. Esimesel kahel aastal võeti päeva aluseks ülestõusmispüha, sest, nagu on kirjutanud Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk: „Pärnu kodanike suurpäevaks kujunes ülestõusmispüha 5. aprillil 1265. Sellel päeval andis Saksa ordu Liivimaa haru meister Conrad v. Mandern välja privileegi, millega kinkis linnale maa lossi ees jõest mereni, kuni Reiu suudmeni.“

Käesolevast aastast toimub Pärnu päev aprilli esimesel nädalavahetusel linnavalitsuse selgituse kohaselt „järjepidevuse tagamiseks ja inimeste meeltes kuupäeva kinnistamiseks“. Kuupäev vaevalt eriti kinnistub, sest näiteks 2017. aastal langeb aprilli esimene nädalavahetus kuu esimesele päevale, kuid kui juba ühe korra on sünnipäeva aega muudetud, saab seda veelgi solgutada. Vahest näeb linnavalitsuse järgmine koosseis ette Pärnu päeva kattumist Pärnu linnapea sünnipäevaga, mine tea, kõik on võimalik.

Võtame siis aasta kaupa ja lepime teadmisega, et Pärnu päev toimub, ja just täna. Kui on soovi suvepealinna tähtsündmusest osa saada, võib suunduda spordihalli, raamatukokku, linnakodaniku majja, õhtul kontserdimajja või mõnda endale sobivamasse paika, sest ettevõtmisi jagub igasse linnaosasse. Pärnu Postimehe hinnangul on päris põnev pilku heita filmidele, mis näitavad, kuidas elati Pärnus juba ununevatel 1970.–80. aastatel, samuti tasub esile tõsta Feliks Männikovi uudisteose „Pärnu Teise maailmasõja aastatel“ esitlust.