Metsamees Uno Vaska laulab Rõõmu naistega

“See oli suur viga, et metskonnad ära kaotati,” ütleb Uno Vaska, kes oli 27 aastat Kilingi metskonna metsaülem. Foto: Urmas Luik

Esmaspäeva pärastlõunati käib põline metsamees ja Surju valla vapimärgi kavaler Uno Vaska rahvamajas lauluproovis. Aastat kolm tagasi käis ta rahvatantsuprooviski, aga siis ütlesid naised, et mis see üks mees siin enam teeb, kui teised juba läinud. Ansambliga Rõõm on Uno esinenud 15 aastat, on selleski ainus mees väärikate piigade hulgas ja Surju rahvamajale solistina seeniorlaulu konkurssidel nime teinud.

“Lauluproovis käimine on vaheldus, paned ennast puhtamalt riidesse, lähed omasuguste hulka, seltskonda,” ütleb Uno ja räägib, et laulmine hakkas talle külge juba kooliajal, aga laulmist õppima ta minna ei saanud, sest aeg oli keeruline.

Pärnumaale sattus Uno Vaska nagu põgenik, tema isa Richard Vaska oli kohtunik, Eesti Vabariigi kohtukoja liige ja vabadussõjas võidelnud mees, kellele president Päts oli pakkunud siseministri kohta. Punavõim saatis haritlase juba 1940. aastal külmale maale ja järgnevaid repressioone kartes hoidis pere pealinnast võimalikult kaugele. Vanavanemate järgi on Uno juured Virumaal Rägavere vallas, seal nooruk emaga peatuski, kuni suurele ja edukale talule väänati kaela kulakumaks ja tema kui kulaku poeg ei sobinud nõukogude kooli õpetajaks.