Kuningatiigi talu perenaine Vilma Kuningas kibeleb aeda

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“See on minu linnusöögimaja, külastajad näevad ümbrust ja toit on varjul,” näitab Metsaääre küla Kuningatiigi talu perenaine Vilma Kuningas enda leiutatud ja sulissõprade jaoks alati kaetud lauaga ehk täidetud topsikuga talisööklat.
“See on minu linnusöögimaja, külastajad näevad ümbrust ja toit on varjul,” näitab Metsaääre küla Kuningatiigi talu perenaine Vilma Kuningas enda leiutatud ja sulissõprade jaoks alati kaetud lauaga ehk täidetud topsikuga talisööklat. Foto: Urmas Luik

Teisel pool 17 meetri pikkust Laadi silda pole aprillipäike Kuningatiigi talu õue paksust lumevaibast ennast veel läbi soojendanud, kuigi Reiu jõgi virgub tasapisi jääkaane all ja kuldnokk laseb kaseoksal tuulekiigel lustlikku vilet.

Kui lumi läinud ja madalal maal astudes vesi enam kalossi all ei lirtsu, pääseb perenaine Vilma Kuningas aeda, et vaadata üle, kuidas viinamarjad talvele vastu panid, ja istutada päevasooja saabudes maha jorjenijuurikad.

“Lapsest saadik on mul see huvi, oma emagi kasvatas lilli, tal olid jorjenid, kasuema oli aiandusest huvitatud, nii et ema geenid ja kasuema kasvatus on nüüd minus koos,” räägib Vilma, heites paksude prilliklaaside tagant köögiaknast pilgu õue.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles