Kasemahla saab tüve rikkumata

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aja jooksul on maakonnalehtede fotograafide kaamera ette jäänud hulk nutikaid ideid, kuidas Eestimaa inimesed kevadel vahtralt ja kaselt mahla koguvad.
Aja jooksul on maakonnalehtede fotograafide kaamera ette jäänud hulk nutikaid ideid, kuidas Eestimaa inimesed kevadel vahtralt ja kaselt mahla koguvad. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Nii mõneski peres jääb tervisele kasu toov kasemahl joomata, sest liialt keeruline tundub puu tüvesse auk puurida ja sobiv tila leida. Puule ongi kasulikum, kui mahla koguda oksast.

Vahtramahl juba jookseb ja kui kask veel mahla ei anna, siis mõne päeva pärast ehk ikka. Kontrollimaks, kas mahl juba liigub, pole vaja puu tüve torkima hakata, aitab oksakese murdmisest – kui murdekohta ilmub tilk, ongi mahlaaeg alanud. Öeldakse, et kasemahla saab koguma hakata, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on pluss nelja kraadi juures.

Kel õuel kasvamas suur kask või olemas oma mets, pole mahlakase leidmisega muret. Kui aga tahate mahla lasta kellegi teise maa peal, on viisakas omanikule sellest teada anda, rääkis Tihemetsa metskonna abimetsaülem Ivi Hiie.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles