Lasteaed on üks tore koht, kus laps leiab tee muusika juurde. Huvi ja armastus selle vastu kujundab muusikalist maitset, soovi ja julgust ennast edaspidi loovalt väljendada. Kasvab esinemisjulgus ja enesest lugupidamine.
Mai lasteaia lapsed veetsid nädala muusikamaailmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasteaias Mai on juba aastaid olnud laul, tants ja pillimäng tähtsal kohal. Selle kõige kinnituseks on välja kujunenud traditsioon – muusikaõpetaja Kairi Kuuse eestvedamisel veeta terve nädal iga päev järjest muusika kõrglainel. Nii ka seekord.
Muusikanädal algas folgipäevaga. Taotluslikult oli soov kujundada laste arusaamu põlistest väärtustest, sealhulgas rahvuskultuurist. Lapsed said tuttavaks rahvapillidega, rahvamängude, tantsude ja lauludega. Lastele meeldis väga, et folgipäeval said nad rahvamuusikale ise sõnad mõelda ja siis kandle saatel heietada neid viisijuppe.
Järgnes loovuse päev. See teenis üht eesmärki: luua mitmesuguseid võimalusi laste igakülgseks arenguks. Muusika oli nagu puu, kuhu olid lõimitud teised ainevaldkonnad. Loovuse päevast kasvas välja uhke näitus. Lasteaias ringi liikudes oli näha kõikjal laste töid mitmesugustes tehnikates. Oli volditud akordione, klavereid, maale pillidest, rahvariietest, loovjoonistusi, mis olid valminud Frederic Chopini „Lillede valsi” saatel. Muusika kajastus isegi laste voolitud skulptuurides. Vanemate rühmade lapsed olid seadnud plastiliinist noodid noodireale.
Muusikanädala keskpunktiks kujunes perepäev. Emmed-issid koos võsukestega said võimaluse valmistada ise mitu vahvat pilli, külastades töötubasid. Tänu perede aktiivsele osavõtule valmisid kevadiseks laulupeoks värvikad sahistajaid ja kaks jauramit. Kojugi mindi enda meisterdatud rütmipillide muusika saatel.
Paljudele lastevanematele tuli üllatusena, et looduslikust materjalist on võimalik valmistada nii huvitavaid pille. Oakoti töötoas jutustati lugusid pillidest, mida saab meisterdada looduslikust materjalist. Levinuimad on kivid, käbid, teokarbid ja puukoor. Harvematel juhtudel on helitekitajatena kasutatud põdrasarvi, hanemune, kookospähkli koori ning tuule- ja vihmapille.
Muusikanädala neljandal päeval toimus kauaoodatud laulupäev. Laulupäeva traditsioon on üle kümne aasta vana. Iga laps, kes soovis ja julges, sai mikrofoni käes hoida ja laval seistes suurele publikule esineda. Lauldi ansamblina, solistina – nii, kuidas julgust jätkus. Esinejad sisenesid saali omameisterdatud laululindudega, iga linnuke leidis koha laulupuul. Laulupäev on aastatega kogunud tuntust ja kuulsust ning toob kohale hulgaliselt lapsevanemaid.
Muusikanädala lõpetas suur kevadkarneval. Saalis ootas kloun lastega kohtumist. Lapsed kandsid vahvaid karnevalikostüüme. Võis kohata liblikaid, lilli, lepatriinusid ja printsesse. Ei puudunud ämblikmehed, sikud-sokud ja notsud. Rühmad olid valmistanud ette eeskavad, millega kaaslasi rõõmustada. Etteastetes kajastus muusikanädala raames tehtud töö. Palju kasutati kavade esitustel laste enda meisterdatud pille, peakatteid ja õpitud rütmilist liikumist. Samuti lauldi ja tantsiti üheskoos. Karnevali lõppedes lahkusid lapsed saalist, tükike magusat pihus.
Sel nädalal sai iga laps kaasa mõne tarkuse muusikamaailmast. On tore, kui laps tunneb pille, suudab eristada mõnda pilli mängu järgi või mängib ise mõnd rütmipilli. Tore, kui lapsed jäävad kuulama muusikapalasid ja oskavad kuulatud muusikat iseloomustada. Muusikanädal on üks võimalus sellele kaasa aidata. Kõige selle eest suur tänu meie muusikaõpetajale.