Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
/nginx/o/2013/04/11/1684870t1h5157.jpg)
Pärnumaa pärimusmuusika päevade (PäPäPä) raames arutasid muusikaõpetajad ja ürituste korraldajad ümarlauas, kuidas maakonna rikka kultuuripärandi säilimisele ja edasikandmisele paremini kaasa aidata ning rahvamuusikat ja selle õppimist kättesaadavamaks teha.
”Selgus, et meil on siin paras hulk Viljandi kultuuriakadeemia vilistlasi, kes kõik omaette on tegutsenud selles valdkonnas. Mitmel pool muusikakoolide juures juba toimib pärimusmuusikaõpe, näiteks Häädemeestel, Pärnu-Jaagupis, kanneldel ka Pärnus. Ent napib väljundeid: koosmängimise või esinemise võimalusi,” seletas festivali eestvedaja Ülle Jantson.
Seetõttu otsustatigi luua Pärnumaa pärimusmuusika koda – piirkondlik pärimusalane kompetentsikeskus, mis koordineeriks valdkonna tegevust, aitaks kaasa organisatsioonide koostööle ning korraldaks pärimuskultuuri tutvustavaid üritusi, rahvakalendri tähtpäevade tähistamist, kontserte ja rahvapillimängu eratunde nii noortele kui täiskasvanutele.
“Loodame, et koos tegutsedes saame paremini korraldada pärimusealast teavitustööd koolides ja mujal, et murda sõnadele “rahvakunst“ ja „folkloor” viltu vaatavat tõlgendust, mida on selle muusika populaarsusele vaatamata. Pärimus – see on meie rikkus. Kui vahest Kihnu välja jätta, on Pärnumaal seda rikkust seni vähe kasutatud,” põhjendas Jantson.
Ta lisas, et koda oleks ühtlasi võimalus maapiirkondadest linnagümnaasiumisse tulevaile lastele. Näiteks Kihnus saavad lapsed pilliõpet, linna kooli tulles aga pole enam kohta, kus õppimist jätkata.