Sada tuhat kärbest inimhinge lömastamas

Pavel (Indrek Taalmaa) on ennast arguse eest karmilt hukka mõistnud, tema naine Praskovja (Liina Tennosaar) on ennastsalgav ja hooliv, kuid seesugusest olukorrast ilmselgelt väsinud. Foto: Jüri Vlassov II

Suur täisjõus mees redutab pea 30 aastat sigalas, saamata sõõmugi igapäevaelu vabadusest ja hingamisest – mida see inimesega teeb, näitab Endla Küünis esietendunud “Koht sigade seas”.

Enn Keerd on võtnud lavastada Lõuna-Aafrika kirjaniku Athol Fugardi draama, mis väidetavalt tugineb tõestisündinud lool Nõukogude armee jooksikust, kes varjas ennast võimu eest üle 40 aasta.

Sõda ei ole loomulik võitlus, see alandab inimest, teeb temast looma. Ebainimlikud kannatused ja sunnitud valik – tappa või surra ise – murrab inimese kui kõrgeima eluvormi ideaalideta toimivaks köndiks. Just seetõttu saab rääkida sõdade põlvkonnast kui kadunud sugupõlvest – nad olid pöördumatult haavatud isegi siis, kui kuulid või granaadid otseselt ei tabanud.