Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/06/6524873t1h0aa0.jpg)
/nginx/o/2011/03/15/538732t1h46e8.jpg)
Kuna jäätmeseaduses on palju vastuolulisi sätteid, siis otsustasin sel teemal konsulteerida riigikogu põhiseaduskomisjoniga. Saadud vastuses on öeldud, et jäätmevaldaja ei saa ise jäätmevedajat valida, aga samas ei ole isikul keelatud isiklike olmejäätmete vedamine jäätmete kogumiskohta. Ka jäätmeseaduses ei leidu selle kohta keelavat paragrahvi. Seega võib sorteeritud olmejäätmed ise viia avalikesse üldises kasutuses olevaisse prügikonteineritesse.
Samuti ei ole majaomanikel keelatud biolagunevaid jäätmeid komposteerida ja puidujäätmeid ahjus põletada. Sel juhul majaomanik ei ole jäätmevaldaja, kes jäätmeseaduse järgi peab oma olmejäätmete vedamiseks sõlmima jäätmevedajaga lepingu graafikujärgseks prügi äraveoks. Liitumise vastu ei protesteeri kindlasti keegi, sest see annab igal ajal võimaluse teenust tellida, kui seda vajatakse, kuid ainuõiguse andmine jäätmevedajale ja lepingu sunniviisilise sõlmimise kohustus on vastuolus põhiseadusega, kuna inimestelt võetakse valiku- ja lepinguvabadus.