Kõnekas kangialune kunst

Sotsiaalreklaami keskuseks kujunenud Rüütli tänava kangialust on kasutatud aastaid linlastega oma maailmavalu, mure ja rõõmu jagamiseks. Foto: Urmas Luik

“A mis mõttes,” küsib Pärnu tegevuskunstnik Barbara Lehtna. Mis mõttes sinust ei sõltu midagi, sa ei näe abivajajaid, usud kõike, mida räägitakse, ei helista emale, paned oma tütrele nimeks Chrisabell-Cähtlyin.

Need ja teised laia inimspektrit kõnetavad küsimused ilmusid A4 formaadis paberilehtedele prindituna Pärnu linnapilti – ühte Rüütli tänava kangialusesse – nädalapäevad tagasi. Öö varjus. “Lähedki öösel pimedas, võtad oma klambripüssi, räägid juttu paari joodikuga, kes just koju komberdavad, paned plakatid üles ja lähed koju,” kirjeldas Lehtna aktsiooni.

Aga mis mõttes ta seda tegi? “Mulle tundub, et meie linnaruumis on esiteks vähe kunsti ja teiseks, miks kunst ei võiks pöörduda oma tarbija poole,” selgitas Lehtna ettevõtmise tagamaid.