Kellukese lasteaed pidas teatrifestivali

Teine teatrifestival Kellukese lasteaias. Foto: Erakogu

Juba teist aastat järjest tähistas Pärnu lastead Kelluke rahvusvahelisel teatripäeval  teatrifestivali, sel aastal pealkirja „Elagu teater“ all.

Sellest üritusest on saanud meie lasteaia jaoks tore traditsioon. Kogu nädala vältel käisid lapsed ringi muinasjututegelaste kostüümides. Iga päev korraldasid õpetajad mänge, lavastasid muinasjutte, lapsed tantsisid. Laste ette ilmusid igal hommikul Haldjas ja Baba-Jagaa. Ühel päeval nähti naljamees Petruškatki. Lapsed olid ise nii esinejad kui publik.

Festivali üks eesmärkidest oli õpetada lastele, kuidas teatris käituda, nädala jooksul said lapsed teada, kes teatris peale näitlejate veel töötavad.

Kolm rühma võttis ürituse raames ette ekskursiooni Endla teatrisse. Teatri töötaja Ilona näitas lastele lahkelt teatriruume: lava, kostüümiladu, õmblustuba, dekoratsioonide ladu jne. Laste jaoks oli see kõik loomulikult väga huvitav.

Järgmisel  päeval käisime Pärnu uues nukuteatris vaatamas eestikeelset lavastust „Tuhkatriinu ball“. Lavastuse käigus õpetas Saabastega Kass lapsi kniksu ja reveranssi tegema. Juba laupäeval olime aga jälle Endla teatris, seekord Laduški rühmaga ülimenukat lavastust „Põrr“ vaatamas.

Festivali avamine toimus esmaspäeval. Avajateks olid haldjas (eri päevadel olid haldja rollis eri õpetajad: T. Lipintsova, T. Mudarissova, T. Šablojeva ) ja Baba-Jagaa (L. Salev), kes püüdis lapsi iga hinna eest takistada muinasjuttu pääsemast. Muinasjutu sisse minemiseks pidid nad ülesandeid lahendama ja loomulikult said sellega väga hästi hakkama. Kõiki tegevusi saatis nali ja naer.

Nädala igal päeval esines üks rühm näidendiga. Siinkohal tuleb kiita õpetajaid, kes tegid ära suure eeltöö: valmistasid dekoratsioonid, mõtlesid, kuidas ja milliseid teatriliike lastele tutvustada. Lõpptulemuseks oli, et esindatud oli rätiteater (Radužka rühm), marjonettide teater (Znaikade rühm), origamiteater (rühm Rodnitšok), varjuteater (Laduški rühm). Rühm Solnuški esitas uue variandi muinasjutust „Jänku pidu“. Ka kõige väiksemad – sõimerühm – esinesid näidendiga, muusikalise lavastusega „Kanake“.

Vene gümnaasiumi 4.b klassi lapsed esitasid meile aga eestikeelse näidendi „Punamütsike“. Laste eesti keele oskus oli suurepärane ja näidend ise muusikaküllane ja nauditav.

Nädala naelaks oli õpetajate ülesastumine: näidend „Imekaunis Vassilissa“. Õpetajate esitus oli lausa suurepärane. Lapsed oskasid seda vääriliselt hinnata aplausi ja braavo-hüüetega.

Samuti toimus koostöö lastevanematega. Esiteks võtsid nad aktiivselt osa endavalmistatud muinasjututegelaste maskide ja mütside näitusest ning ühe vanema rühma tüdruku ema esines koos lastega näidendis.

Festivalinädala muusikalise osa eest hoolitses lasteaia muusikaõpetaja S. Nikiforova.

Õpetamine ja kasvatamine teatrikunsti kaudu on huvitav protsess. Emotsioonide ja elamuste kaudu õpivad lapsed õigeid väärtushinnanguid kõige paremini.