Viimasel ajal riigis elavate arutelude teemaks saanud energiajoogid ja nendega kauplemine on Pärnus mõningal määral kontrolli all: koolide puhvetites on energiajookide müümine keelatud.
Energiajookide müügi lauskeelamist pole niipea loota
„Meie ütleme, et ei müü seda, ja kogu lugu,” tõdes Pärnu linnaarst Ada Kraak, kes on ühtlasi koolipuhvetitel silma peal hoidva koolisööklate kontrolli komisjoni esimees. „Linn on kooli pidaja ja kooli pidajal on õigus seda teha.”
Küll ei ole linnal võimalust sekkuda mujal energiajookidega kauplemisse või nende lausa priipärast jagamisse, nagu see toimus mõni aeg tagasi ühes Pärnu ööklubis.
Mida kohapeal siiski ette võtta annab, on keelu kehtestamine energiajookide kooli territooriumil tarbimisele. Nagu see kehtib suitsetamise kohta.
Kool aidaku end ise
Et see on reaalne, tõestab Rapla ühisgümnaasium, kus selle aasta märtsi algusest kehtib energiajookide tarbimise keeld nii kooli hoones kui kooli territooriumil.
Rapla ühisgümnaasiumi direktor Imbi Kalberg tõdes Raplamaa Sõnumites, et sellise punkti lisamine õpilaste õiguste ja kohustuste juurde oli tingitud õpilaste käitumisharjumustest: nii kooli juhtkond kui ka õpetajad olid tähele pannud, et osa õpilasi tarbib koolis viibides regulaarselt energiajooke.
Pärnus olid energiajoogid ja nendega seonduv jutuks kuu algul linnavalitsuse nõupidamisel, kus probleemi suhtes ütlesid oma seisukoha välja nii linnajuhid, linnaarst, lapsevanemad Kätlin Joala isikus kui Pärnu linna noortekogu esindajad.
Et jutt, täpsemalt energiajoogiga organismi sattuva suhkru kiire ärapõletamise näitlikustamine päädis pisukese tulekahju ja päästeameti komando nõupidamiskohta ehk Pärnu linnavalitsuse hoone juurde kihutamisega, leidis kõnealune arupidamine lausa üleriiklikku kajastamist.
Mida energiajookide leviku piiramise kohta paraku öelda ei saa.
Uuringud puuduvad
Tõsi. Läinud aasta 30. augustist kehtib Rimi kauplustes alla 16aastastele noortele energiajookide müügipiirang, ka jagavad Saaremaa õpetajad koolilastele ja nende vanematele mitmendat aastat flaiereid, milles viidatakse energiajookide kahjulikkusele ja vajadusele nende müüki piirata, ent see on peaaegu kogu vastupropaganda joogile, mille tegelikku mõju noorele organismile ei tea täpselt keegi, sest energiajookides sisalduvate stimulaatorite toimet pole keegi tõsiteaduslikult uurinud.
Isegi mitte pärast seda, kui 14aastane Ameerika neiu sai 2011. aastal pärast kahe purgi energiajoogi joomist südamerabanduse.
Kahjuks oli Pärnu linnaarst sunnitud tõdema, et kui linna pidada koolides on linnal võimalus energiajoogi müümisel sõna sekka öelda, siis laiemas mastaabis linnal sellist õigust pole: selles valdkonnas on piirangute seadja või keeldude kehtestaja üksnes riik.
„Arvan, kui tõestatakse, et see on tervisele kahjulik, siis tehakse see ära,” märkis Pärnu linnaarst Kraak.
Teadaolevalt energiajookide toimet siiski lähiajal uurima ei hakata.
Tervise arengu instituut võtab energiajoogid küll teravdatud tähelepanu alla, kuid koostöös põllumajandusministeeriumiga teostuva teadustöö fookuses on Eesti 7-45aastaste elanike energiajookide tarbimine.
„Uuringuga püüame välja selgitada energiajookide ja teiste kofeiinirikaste toitude tarbimist, tarbimise mustreid ja põhjusi ning seoseid käitumisega,” selgitas instituudi ekspert Tagli Pitsi ajakirjandusele.
Uuringu tulemused avalikustatakse augustis.
Paraku on uuringutagi teada, et energiajookide tarbimine on noorte hulgas levinud, seda eriti pidudel. Kus pahatihti pääsetähe ostjat premeeritakse tasuta energiajoogiga.
„Kuigi kooli puhvetites neid jooke ei müüda, siis enamiku Pärnu koolide vahetus läheduses asuvad toidupoed, kust neid hõlpsasti kätte saab,” nentis lapsevanem Kätlin Joala seoses mujalt ostetud energiajoogi tarbimisega kas lausa kooli ruumes või kooli vahetus läheduses. „Keeld aga annab võimaluse ja õiguse õpetajal poest ostetud energiajoogi tarbimist vahetunnis keelata, mis oleks igati mõistlik ja otstarbekas.”
Lootus ettevõtjatel
Hanna Turetski, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja, nentis, et tarbijakaitseametki toetab lastele energiajookide kättesaadavuse piiramist, ent paljas mõtteline toetus maksab vähe.
„Tsiviilõiguse kohaselt kehtib lepingupooltele lepingu sõlmimise vabadus, sealhulgas vabadus valida, kellega leping sõlmida,” märkis Turetski. „Valikuvabadus on nii ettevõtjal kui tarbijal, sealhulgas vabadus valida endale sobiv kauplus.”
Tarbijakaitseameti ametnik lisas, et õigusaktidega ei ole energiajookide müügile vanusepiirangu kehtestamine keelatud, küll on ettevõtjal võimalus käituda vastutustundlikuna ja kehtestada energiajoogi müügil piiranguid. Kehtestada näiteks vanuseline piirang, millega ettevõtja määratleb selgelt isikud, kellele ta nende vanuse tõttu ei soostu energiajooke müüma tulenevalt selle toote võimalikust mõjust ostjate, praeguses kontekstis laste tervisele.
„Olgu siinkohal märgitud, et tegemist ei oleks ainulaadse juhtumiga,” ütles Turetski. „Näiteks Rootsi, kus poed on näidanud üles vastutustundlikkust ja keelduvad lastele energiajooke müümast, kuigi Rootsi õigusruumis sellist piirangut ei ole.”
Seadust loob riigikogu
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja täpsustas, et kõikide piirangute kehtestamisel on oluline jälgida, et kui ettevõtja otsustab piirangu kehtestada, peab ta välja panema sellesisulise teabe.
Teave peab olema kergesti märgatav, selgelt arusaadav ja asetatud nii, et seda oleks võimalik enne ostu sooritamist näha. Sellisel juhul võib kahtluse korral ja dokumendi mitteesitamisel tehingu sõlmimisest loobuda.
Turetski pidas vajalikuks eraldi välja tuua, et tarbijakaitseamet koostas juba 2010. aastal ettevõtjatele soovitusliku juhendi „Energiajookide reklaam ja müük lastele”, mida on nüüd asutud uuendama.
Samal ajal on vaieldamatu tõsiasi, et üleüldine energiajookide keelustamine või nende müügi piiramine kuulub üksnes riigikogu pädevusse.
„Üleüldine keelustamine-piiramine peab põhinema väga tugevatel alustel ja ilmselt on olukorra parandamiseks reaalsem tee siiski ettevõtjate endi vastutustundlik käitumine,” leidis tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.
Energiajook
Energiajoogid on Eesti turule tulnud viimastel aastakümnetel. Energiajoogid sisaldavad peale süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete muid toimeaineid: kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni, taimseid ekstrakte ja teisi aineid, mis võivad esineda joogis üksi või teistega koos.
Eri koostise ja toimeainete sisaldusega energiajookide mõju võib olla erinev.
Energiajookide mõju tervisele, eriti noorte tervisele on uuritud vähe.
Andmed: www.terviseinfo.ee