Jüriöö märgutuli Pärnu maakonna piirilt Soontagana linnamäelt jõudis Pärnu südalinna ligikaudu tunni ajaga.
Jüriöö 670 - märgutulede eksperimendi kokkuvõte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüriööl, 22. vastu 23. aprilli sai Pärnu muuseumi eestvõttel teoks jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva tähistamine Pärnumaal. Kõige suuremaks väljakutseks oli märgutulede edasiandmine maakonna piirilt keskusse.
Lõkete ja tõrvikute abil edasiantava signaali teekond oli kaardi järgi enam kui maratonidistants, 42,7 kilomeetrit. Esimese signaaltule läitis Kaitseliidu Soontagana malevkonna pealik Viktor Iljin ja ajavõtuga alustas tõrvikumeister Triin Tammann 53 minutit enne südaööd, teadet jätkasid oma valla piires Koonga kooli ja vallarahva esindused, üle Maima raba tõid märgutuled trassi maha pannud muuseumitöötajad Indrek Aija ja Margo Samorokov.
Lavassaarest liikus tulesignaal sealse külaseltsi jõul ja Jõõprest koolipapa Mati Suti korraldusel, kuni Sanga külaseltsi rahvas selle vastu võttis ja Pärnu malevkonna kaitseliitlastele edastas.
Malevkonna pealik Tarvi Markson andis selle ankrumehena muuseumi ette üle juba Pärnu Kesklinna sillalt ja mõni hetk hiljem algas viimase märgutule läitmine. See oli usaldatud Kristjan Priile, kes enne seda huvilistele juba sepistatud tulerauaga tulelöömist oli õpetanud.
Kahe löögiga oli säde kinni püütud, taelas hõõgvele puhutud ning kuiva heina ja kasetohu abil süttis loetud sekundite pärast viimane lõke. Kui Kristjan Aariste stopperi seiskas, oli tulemärguanne Soontagana maalinnast muuseumi juurde edasi antud 59 minuti ja 38,44 sekundiga.
Pärnu Muuseumi ees hakkas rahvas kogunema juba peale üheksat õhtul ja oma ääsi pani üles sepp Gunnar Vares, kes asus tuleraudu meisterdama. Sellistega tule löömist ja õige taela kasutamist õpetas Kristjan Prii. Enne märgutule läitmist jõuti Kahe Silla klubi kaasabil muuseumi juures korraladatud 1343 meetri teatejooksus maailmarekordid püstitada.
Sissejuhatus tehti laste teatejooksuga, kus teatena läbiti 336meetrine ring. Võistkond Jüri koosseisus Linda-Mai Jõesalu, Johanna, Marta ja Artur Vunk läbisid vaid põlevate pöördetähistega tähistatud öise raja rekordilise ajaga 1.31,2.
Seejärel tormasid pimedusse juba rekordijanulised sega-, nais- ja meesteatevõistkonnad oma helendavate pulkadega. Esimesel katsel püstitati naiste öise teatejooksu rekord 1343meetrisel distantsil ajaga 4.55,0 ja see kuulub võistkonnale "Viimasel minutil" (Ene Saagpakk, Kristina Kossikova, Kaiu Kustasson, Anni Kaiste).
Segateatevõistkondade maailmarekord läks lühikeseks ajaks võistkonna “Kolm paksu ja tütarlaps” (Ain Järvesaar, Tair Anton, Anu Jürisson, Imre Viin) valdusesse ajaga 4.20,6. Seda tugevat tulemust õnnestus aga peakohtunik Priit Neeme valvsa pilgu all uuendada võistkonnal “Roosad tudengid” (Eleri Birk, Marii Pilv, Markus Evisalu ja Riho Treumuth) järgmises jooksus enam kui 30 sekundiga ja uueks rekordajaks fikseeriti 3.50,0.
Öise teatejooksu maailmarekordi 1343 meetri teatejooksu meeste kategoorias püstitas võistkond “Muuseum ja sõbrad” (Aleksander ja Aldur Vunk, Robin Järvesaar, Indriko Nurmoja) ajaga 4.04,0.
Õhus särisenud rekordipinge lubab ennustada, et järgmisel üritusel on stardijoonel öise teatejooksu spetsiifikaga veelgi paremini kohandunud ja teatevahetust veelgi paremini lihvinud võistkonnad. Kui talv ei veni sama pikaks kui tänavune, on arvata, et võistkonnad saavad jüriööks rohkem harjutada ja järgmisel korral võidakse nii mõnigi neist rekorditest juba purustada.