Pärnumaal on palju kaitsmata pärandit

Sanatooriumi Tervis katlamaja Ringi tänaval on näide 20. sajandist, kus isegi soojussõlme püstitamiseks ei koonerdanud arhitekt loomingulisusega ja linnapilti kerkis stiilne ehitis, kuigi nõukogudeaegsest kehvast materjalist. Foto: Ants Liigus

Pärnu muuseumis neljapäeval toimunud konverentsil “Üleminekud, mis saab 20. sajandi arhitektuuripärandist” andis arhitektuuriteadlane Leele Välja ülevaate enda ja kolleeg Epp Lankotsa tööst Pärnu ja Pärnumaa arhitektuuripärandi uurimisel.

Välja ja Lankots uurisid aastatel 2008–2012 Pärnu linna ja maakonna arhitektuuri pilootprojekti “Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” raames. Sealjuures keskendus Välja ehitiste uurimisele Pärnu linnas ja Lankots maakonnas. Pärnu muuseumis oli avatud ühtlasi näitus “Pärnumaa kaitsmata ehituspärand”, mille kuraator oli samuti Välja.

Tegelikkuses ei jälgitud 20. sajandi ehitiste uurimisel aastasaja piirjooni kalendri järgi, vaid teadlased võtsid aluseks arhitektuurile sügavat mõju avaldanud ajaloosündmused, mille vahele jääb terve epohh. Ajastu alguseks valiti aasta 1870, kui Eestisse jõudis raudtee, mille mõju elule, tööstusele, linnade arengule oli tohutu. Ja sulgesid uurimisaja aastaga 1991, mil lagunes Nõukogude Liit ja ehituskunst hakkas arenema vabaturu tingimustes, ilmusid uued ehitusmaterjalid ja sootuks teistsugused nõudmised hoonetele.