/nginx/o/2008/04/14/33047t1h9be3.jpg)
Alanud grillihooaeg seab inimesed valiku ette: millist grilliseadet osta, et see vastaks pere võimalustele ja vajadustele?
Mida peaks silmas pidama gaasigrilli ostes?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sobivaima leidmiseks võrreldakse eri grillide omadusi ja hinda ning otsus langetatakse üldjuhul sellise riista kasuks, mille abil maitsev roog kiiresti ja mugavalt valmib.
Gaasigrillid on eestlaste hulgas viimastel aastatel populaarsust võitnud ning saanud paljude perede asendamatuks lemmikuks õdusate õhtusöökide ja aiapidude korraldamisel.
Gaasigrilli ostes tasub väga tähelepanelikult uurida, kas seadmel on olemas tootjapoolne märgistus ning kasutus- ja hooldusjuhendid.
Tootjapoolne märgistus
Gaasigrilli ostma hakates tuleb esmalt veenduda, kas see on varustatud selliste andmetega nagu tootja nimi või tunnus, gaasiseadme tüüp ja kategooria (I3B/P), kasutusrõhk (Eestis 30 mbar) ning CE-märgistus ehk nõuetele vastavust tõendav märgistus.
CE-märgistuse võib gaasiseadme valmistaja oma tootele panna alles siis, kui seade on läbinud kontrolli ja tunnistatud kehtivatele ohutusnõuetele vastavaks.
Ilma CE-märgistuseta seadet ei tohi müüa ja seda ei tasu osta.
Eestikeelsed juhendid
Ostja peab gaasigrilli soetades kaasa saama eestikeelsed ja küllaldaselt infot sisaldavad juhendid. Enne grilli kasutamist tasub need tähelepanelikult läbi lugeda.
Tehniline juhend peab jagama ostjale teavet kasutatava küttegaasi liigi ja lubatud rõhu kohta ning õpetama, kuidas gaasigrilli õigesti kokku panna.
Kasutus- ja hooldusjuhend peab ostjale muu hulgas andma hoiatuse kuumenevate pindade suhtes ning gaasigrilli lubatud kasutuskohtade ülevaate.
Suurem osa gaasigrille on valmistatud vedelgaasiga kasutamiseks. Gaasigrill peab vedelgaasiballooniga olema ühendatud nii, et see ei kuumeneks üle 40 °C ja oleks püstiasendis. Rõhu alandamiseks balloonis kasutatava rõhuregulaatori väljundrõhk ei tohi olla reguleeritav, vaid kindlalt paigas (30 mbar). Rõhuregulaator peab olema ühendatud vahetult ballooni ventiili külge.
Vedelgaasi voolik peab sobima just vedelgaasile ja tekkivale rõhule ning vooliku kinnitamisel tuleb kasutada klambrit või spetsiaalset ühendusotsikut.
Kehtivatest nõuetest teavitab ja nende täitmise järele gaasiseadmete puhul valvab Eestis tehnilise järelevalve amet (
).