Projektitöö viis Paikuse kooli õpilased Norrasse

Paikuse kooli esindus oli Comeniuse projekti raames Norras. Võõrustajad viisid külalised kalale. Foto: Erakogu

Paikuse põhikooli neli õpilast ja õpetajat käis Comeniuse projekti raames Norras.

Reisi eel oli tunda suurt ootusärevust ja põnevust. Lennureis kulges Tallinnast Stockholmi ja sealt edasi Östersundi. Östersundi tuli meid vastu võtma Sörli kooli rõõmsameelne õppealajuhataja Ann Karin. Edasine sõit läks üle Rootsi-Norra piiri autoga. Sörli, kus oli projekti sihtkoht, asub Kesk-Norra piiri ääres Lierne lähedal. Pika reisipäeva õhtul kohtuti oma võõrustajaperedega.

Järgmisel hommikul saime kokku juba Sörli väikeses koolimajas. Avamistseremoonial kohtusid projektis osalejad üksteisega. Projektist võtab osa seitse maad: Norra, Saksamaa, Holland, Itaalia, Prantsusmaa, Rumeenia ja Eesti. Meile tutvustati kooli. Väga huvitav oli jälgida, kuidas toimub õppetöö Norras. Sörli koolis õpib 95 õpilast. Nende kool on väike ja õpilased tunnevad end vabalt ja koduselt. Vahetund kestab 20 minutit ja igal vahetunnil peavad õpilased õues viibima, seal saab palli mängida ja värskes õhus lõõgastuda. Koolilaste lõuna on 11.35 söögisaalis, kus üheskoos süüakse kodudest kaasa pakitud lõunasööki. Kool pakub piima.

Sörli koolimajas oli huvitav loomatopiste püsinäitus, kus lapsed näevad kodumaal elavaid loomi tegelikus suuruses. Sörli koolis lavastatakse igal aastal muusikal, mis esitatakse vanematele. Muusikaliga kogutud raha eest minnakse 5.–10. klasside õpilastega reisile.

Õhtul ootas meid ees vahva üllatus. Külastasime Eestist pärit perekonda, kellega jagasime uudiseid Eestimaalt ja nemad tutvustasid sealset eluolu. Eriti liigutav oli soe ja sõbralik omavaheline suhtlemine nii laste kui täiskasvanutega. Tagasi kodudesse jõudes veedeti lõbusat õhtut taas võõrustajaperede seltsis. Sõbruneti ühiselt tegutsedes: kes käis suusatamas, kes sõitis lumesaaniga.

Järgmisel päeval suunduti matkale kõrgele mägedesse. Kaheksa kilomeetri pikkune matkarada osutus korralikuks füüsiliseks treeninguks. Matkasellidel oli võimalus suusatada või lumesaaniga sõita. Lumesaanidesse olid pakitud kõik hädavajalik. Laugjamale nõlvale jõudes  grilliti suupisteid ja prooviti jäält kalapüüki. Nii mõnelgi kalamehel õnnestus püüda oma „kuldkala“. Matkal jagati vajalikke õpetussõnu suusatamiseks ja pakuti võimalust lumesaanidega mägistel radadel sõita. Olenemata kalendrikevade algusest, oli temperatuur õues -16 kraadi, millele lisandus tuulekülm. Õnneks olid pered varustanud matkajad soojade riietega ja pereemad olid meile kaasa pakkinud magusaampsu. Norralaste kombe järgi tähistatakse kevadpühi igal aastal mägedesse matkates, kuid tavapäraselt on rada veelgi pikem.

Järgmisteks päevadeks jagunesid projektis osalejad kahte gruppi. Üks grupp suundus Lierne loodusparki ja kivitööstusesse, kus kuulati informatsiooni Norra loodusest ja pakuti võimalus  meisterdada endale looduslikust kivist väike meelepärane meene. Teised suundusid põhjapõtrade eest hoolt kandma ja kuulama killukesi saamide rahvuskultuurist ja tegemistest. Kooli juhtkond korraldas ühised lõunasöögid. Sai maitsta põdralihasuppi ja kolmest kalast tehtud rooga.

Tempokat ja sisukat nädalat hakati kokku võtma: koolis mindi väikest suusatuuri sõitma, kuulati Sörli kooli õpilaste muusikalist pärit laule ja jäeti lähedaseks saanud sõpradega hüvasti. Kurb oli selle imeilusa paiga ja lahkete võõrustajatega hüvasti jätta. See oli võrratu kogemus tutvuda Norra kultuuri, kommete ja paljude maade lastega. Olen kindel, et kõik osalejad kannavad kaugelt Norramaalt toodud rõõmukildu südames kaasas.