Oma kogemus on meie ainus valgus

Kunstnikutöö on lasteetenduses peaaegu sama kaaluga kui lavataja roll. Foto: Ants Liigus

Maurice Maeterlincki „Sinilind“ on jõudnud 27 aasta järel taas Endla lavale: värvikas ja naljakas-tõsiste tegelaskujudega sinilinnu otsimise maailmarännak on haarav, kujutlusvõimet ergutav ja õpetlik nii väikestele kui suurtele vaatajale.

Sümbolistlik näidend „Sinilind“ (1908) on teos, mis näitab Maeterlincki loome kõrgtaset – see kujutab lihtsas muinasjutuvormis üle aegade kestvaid filosoofilisi tõdesid. Võrdkujusid kasutades läheneb autor kõigile maailma tõdemustele, on ühiskonnakriitilinegi ning annab edasi sügavaid kõlbelisi väärtushinnanguid. Loo põhiküsimus on aga õnneotsimine, mille kohta on Maeterlinck ise öelnud, et kõige tähtsam ja kõige raskem on õppida õnnelik olema.

Maeterlinck, Viiralt ja van Gogh