Korralik ahi või pliit on kodu süda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pottseppmeister Kalev Korp näitab valmivat kahhelahju, mis hakkab soojendama vanas puumajas renoveeritud korterit. Kahhelahjudel on palju kujundusvariante.

FOTO: Silja Joon

Pottseppmeister Kalev Korp on seda meelt, et uue ahju või pliidi ehitus tasub planeerida kevadele, kui küttehooaeg läbi, samal ajal pole tegijale aastaaeg tähtis: küttekeha on võimalik igal ajal laduda. Pottseppadel on alati tööd palju.


Kalev Korp on pottsepana töötanud pea 20 aastat ja selle aja jooksul üles ladunud ligemale paarsada ahju-pliiti. Ta kuulub Eesti pottseppade ühendusse ning osaleb jõudumööda tsunftivendade iga-aastasel ümarlaual, kus jutuks meistrite probleemid ja uued materjalid. Korp nendib, et kes tahab, uurigu internetist, peale tema kuulub ühingusse veel neli Pärnu pottseppa.



Miks see ühendus loodi? Eks ikka selleks, et vältida libapottseppade tegevust, lausub Korp.



Odav või kallis?


Kalev Korp õppis ahjuladumise kunsti omal ajal Pärnu KEKis pottseppade brigadirina töötanud Erich Jagorilt, koos töötati seitse aastat. “Erich tegi minust meistri, lisa olen õppinud kursustel,” rääkis Korp.



Pottsepp lausub, et uue ahju või pliidi ehitamine tasub jätta kevadeks, kui küttehooaeg läbi, kuigi tegijale pole aastaaeg tähtis: küttekeha on võimalik igal ajal laduda. Pottseppadel on alati tööd palju. Talvisel hooajal tuleb vaid leida teine moodus elamispinna kütmiseks, kuni ahi valmib.



Korp teab, et korralik pliit, ahi või kamin on kodu süda. Kaunil kahhelahjul on kunstiväärtuski: see peaks kestma nii kaua, kui kivi vastu peab. Korraliku ahju ehitamisel ei tasu odavust taga ajada, sest see võib koguni kalliks maksma minna. Töökorras küttekeha on küll sisustuselement, ent samal ajal püsiväärtus, mida moepärast juba välja vahetama ei hakata. Teadmiseks, et normaalselt köetud ja korraliku meistri ehitatud ahju sisevooder kestab 50-70 aastat.



Võimalik on osta valmis ahje ja kaminaidki. Meister Korp neid maha ei tee, kuid soovitab ostu hoolega kaaluda.



Et laotud ahi on käsitöö, tuleks esmalt leida meister, kellega ühiselt arutada, milline küttekeha ehitada. Korp nendib, et internetist või ajalehekuulutuse kaudu pottseppa palgata on risk. “Oleks hea, kui leiate soovitajaga meistri, kelle tehtud töid võite oma silmaga uurida,” soovitas ta.



Ahjude tüübid


Kui juba plaani peate, millist käsitöist küttekeha ehitada, on valik järgmine.



Kahhelahi kujutab endast põhiküttekeha, see on kergesti hooldatav. Kahhelahju välimine glasuur võib kesta üle 100 aasta. Kahhelahju pluss on nägus välimus ja palju kujundusvariante. Sellise ahju suurus sõltub köetava ruumi pindalast. Rahalises mõttes tuleb kahhelahi üks kalleimaid.



Voodriga soojasalvestavad kaminahjud on samuti eluruumide põhiküttekehad. Kaminahjuks on selline ahi ristitud seetõttu, et tal on kaminale omane klaasuks ning tuli on selle kaudu vaadeldav. Samuti saab seda kasutada üksnes kaminana, sättides siibri nii, et soojus ei salvestu.



Voodriga soojasalvestava kaminahju eelis on suur mass, see kaalub vähemalt neli tonni. Iseloomulik on, et kui ahju kütta, ei lähe selle pind kohe palavaks, vaid soojeneb aegamisi.



Kui sellist ahju kütta kaks korda päevas, eraldab see sooja kuni kolm päeva. Selle efekti annab ahju mass ning ehitusnipp – sisemise voodri ja välimise kivivoodri vahele paigaldatakse tulekoldeplaat. Tänu suurele massile loovutab küttekeha sooja järk-järgult. Sellise küttekeha välisilme kujundamiselgi on eri võimalusi.



Hinnalt on voodriga soojasalvestav kaminahi soodsam kui kahhelahi. Ahju miinus on see, et ta ei lähe väga kähku soojaks.



Lihtpottahi on samuti mõeldud eluruumide põhikütjaks. Ahju välimine vooder on laotud glasuurimata ahjupottidest. Ehituselt on lihtpottahi sarnane kahhelahjuga, kuid on odavam.



Hind on pea sama mis ühekordsel kiviahjul. Miinus on see, et punane potikivi igasse ruumi ei sobi ja osale inimestele selle kivi värv ei meeldi.



Ühekordne kiviahi on samuti põhiküttekeha. Ahju sisemine vooder tehakse kividest ning välimine punastest täistellistest. Ahju pluss on, et see läheb kiiresti soojaks, miinuseks asjaolu, et väline vooder hakkab ahjuukse juurest või ahju kõrgemal osal pragunema. Sellist ahju on väga lihtne üle kütta, sageli inimene seda ei tunneta, märgib pottsepp Kalev Korp.



Plekkahi on kõige odavam küttekeha, see on nn poissmeheahi. Plekkahju küttekolle on šamottkividest, seda ümbritseb tellisvooder ja plekk.



Pliidid ja korstnad


Pliite saab ehitada soemüüriga ja ilma. Pliidi välisvoodri materjaliks on võimalik valida telliskivid, glasuurpoti- või lihtpotikivid. Soemüüriga pliidiga saab ruumi kütta. Samuti võib osta valmispliidi, -kamina ja -ahju, kuid need pole enam käsitöö.



Küttekeha korsten on ideaalselt kivikorsten, enamik ahjusid ehitatakse tänapäeval eraldi vundamendile.



Millised on aga küttekeha ehitamisel esinevad kõige sagedasemad vead?



Kalev Korp nendib, et tihtipeale tekivad ahjuga probleemid, sest ehitamisel on kasutatud odavaid materjale. Vilets segu hakkab murenema ega kesta. Samuti ei kasuta osa pottseppi ettenähtud kohades tulekoldeplaati, see aga tähendab, et ahi võib hakata kergesti pragunema.



Meistrimees on täheldanud, et mõni ahjuuks on teistest kvaliteetsem, sest on tehtud korralikumast valumetallist ja kasutatud on kvaliteetsemat klaasi.



Ahjud on soovitav ehitada restkolde ehk eraldi tuhaluugiga. Klaasuste puhul on see vältimatu. Restkolde eelis on, et ahju saab juhtida õhku vastavalt vajadusele. Alt lisanduv õhk tagab, et põlemine koldes on täielik: ahju kasutegur on kütmisel suurem.



Mis puudutab ahju ehitamisele kuluvat aega, siis pottahju puhul tuleb seda laduda rida päevas, et ahi korralikult kuivaks. Kiviahjul pole järkjärguline kuivamine nii oluline, ahi peab enne kütmist saama paar nädalat kuivada.



Sügisel ahju kütma hakates tuleb alustada tasakesi nagu uuegi ahju puhul. Ahjude ehitamisel on palju nippe, mida võib õppida ainult meistri kõrval. Õpiku järgi võib asi õnnestuda, aga paljudel juhtudel mitte. “Kui ahju lahti võtad, saad kohe aru, kas selle on ehitanud meister või on see tehtud õpiku järgi või hoopis viinavenna käega,” lisab Korp.



Ahju ehitamine on raske füüsiline töö, tõdeb Kalev Korp, kes selles ametis on vastu pidanud tänu omaaegsele sporditegemisele ja korvpalluri karjäärile. “Ahjumeister vastutab enda töö eest eluaeg. See töö on vaheldusrikas, saab valida tööaega ja nuputada,” leiab ta.

    Tagasi üles