/nginx/o/2011/03/03/530009t1he160.jpg)
/nginx/o/2011/03/03/530009t1he160.jpg)
Erksaim mälestus Bulgaariast oli see, kui sealsete parlamendivalimiste vaatlust lõpetades meie auto möödunud pühapäeva hilisõhtul ühte Sofia lähedasse moodsasse ja hästivalgustatud bensiinijaama pööras.
Tellijale
Väino Linde: Bulgaaria – vaene, kuid vahetu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sohver asus masinat tankima ja mu Tšehhi kolleeg, soovides tankla tualetti valgust, vajutas seal lülitile. Kärgatas suur pauk ja kogu hoone mattus pimedusse ning vaikusesse. Tekkis lühis. Koos tanklaoperaatoriga, kes oli nagu vana rahu ise, murdsime bensiinijaama välisukse jõuga lahti. Ööpimeduses ootasime koos teiste klientidega ligi kümme minutit, enne kui vool taastus.