Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soojuse ja elektri koostootmisprotsessis tekib üheaegselt kaks toodet: elekter ja soojus. Nende hinna arvutamiseks on mitu meetodit. Kirjutises on toodud arvutuskäik, kus kogu soojuselektrijaama kuludest arvutatakse maha nii elektrimüük kui saadud toetused ning allesjäävad kulud lülitatakse soojuse hinda. See on tarbija huvisid kõige paremini kaitsev meetod.
Ometi ei või konkurentsiamet seda meetodit kasutada, sest kehtiv kaugkütteseadus kohustab kujundama soojuse hinna kulupõhiselt (hind sisaldab vaid soojuse tootmiseks vajalikke kulusid ja mõistlikku kasumit). Peale selle on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 51[1] antud juhised, et koostootmise protsessis toodetud soojuse puhul tuleb teha arvutused alternatiivkatlamaja mudeli alusel, mida Pärnu puhul tehtigi.