Maarja Uulits: Odavam soojus sõltub seadusest

Soojuse ja elektri koostootmisprotsessis tekib üheaegselt kaks toodet: elekter ja soojus. Nende hinna arvutamiseks on mitu meetodit. Kirjutises on toodud arvutuskäik, kus kogu soojuselektrijaama kuludest arvutatakse maha nii elektrimüük kui saadud toetused ning allesjäävad kulud lülitatakse soojuse hinda. See on tarbija huvisid kõige paremini kaitsev meetod.

Tellijale

Ometi ei või konkurentsiamet seda meetodit kasutada, sest kehtiv kaugkütteseadus kohustab kujundama soojuse hinna kulupõhiselt (hind sisaldab vaid soojuse tootmiseks vajalikke kulusid ja mõistlikku kasumit). Peale selle on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 51[1] antud juhised, et koostootmise protsessis toodetud soojuse puhul tuleb teha arvutused alternatiivkatlamaja mudeli alusel, mida Pärnu puhul tehtigi.

Konkurentsiamet vaidles kohtus mitu aastat soojuse ja elektri koostootmise hinna küsimuses aktsiaseltsiga Anne Soojus (kuulub samasse kontserni Fortum Eesti ASiga) põhjendatud soojuse hinna kujunemise asjus. Nimelt jättis konkurentsiamet oma otsusega kooskõlastamata ettevõtja poolt alternatiivkatlamaja mudeli alusel taotletud soojuse piirhinna. Kohtuprotsessi amet kaotas, sest soojustarbija huve kaitstes olime seisukohal, et soojustarbija peaks maksumaksja toetatud koostootmisest enam võitma.

Tagasi üles