Rannakaupmehed teenivad istumise ja isu pealt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Paljude kaupmeeste arvates pole suvi veel alanud.
Paljude kaupmeeste arvates pole suvi veel alanud. Foto: Ants Liigus

Lootus, et ilmad püsivad kuumad ja inimestel raha jätkub, on meelitanud kümneid ja kümneid ettevõtjaid suvekuudeks oma äri Pärnu parkides, tänavatel ja rannas avama või laiendama.

Teiste seas kooliõpilane Siret Mägi, kes on loonud endale suvekuudeks ise töökoha, rentides Ranna puiesteel lastele elektrimootoriga autosid. Nüüd ootabki ta õppeaasta viimast koolikella, et masinapark randa tuua. Ja muidugi head ilma.

Nagu Mägi tunnistas, ega ta Kuuse taadi jutul või mõne muu ilmaennustaja juures maad kuulamas käinud ole. Tuleb, mis tuleb. “Kui masinad on olemas, tuleb ju ikka välja tulla,” tähendas ta.

Mugavus maksab

Vaadates pakutavate teenuste nimekirja, torkab silma, et üsna usinalt panustatakse suvitajate istumisharjumustele. Kuues kohas pakutakse velokarte ja seitsmes punktis rannatoole.

Rannatoolide laenutus on eriti kõrge riskiastmega ettevõtmine: kui burgerit müüd ka pilvise ilmaga, siis rannatoolid lähevad kaubaks vaid päikeselõõsas. Ometi on Heidi Niidassoo karmis rannatooliäris, kus termomeetripügala langemine võib leiva pealt vorsti ja vihmavalangud ka või viia, üle kümne aasta vastu pidanud. “Mina ja Aivar Mäesoo olime esimesed, kes seda Pärnu rannas kahekesi tegid,” võib Niidassood nimetada lausa rannatooliäri pioneeriks.

Algajale ranna(tooli)ärimehele on Niidassool öelda üht: riskima peab. “Kui ikkagi suve ei tule …,” oli kas või eelmine suvi tema sõnul väga kehv. Niidassoo päästis see, et talle kuulub korralik inventar, 150 tooli, mis oma hinna juba eelnevate aastatega tagasi teeninud.

Mis klientidesse puutub, siis põhiliselt laenutavad toole Niidassoo ütlust mööda väljastpoolt sisse sõitnud. See on loogiline, sest pärnakas võib ju kodust tabureti randa kaasa haarata. “Ja noored beibed muidugi, nemad ei taha, et liiv sinna igale poole läheb,” nimetas Niidassoo veel ühe tänuväärse tarbijagrupi.

Ehkki Niidassoo tunneb tooliäri kõiki nüansse, on ta valmis sellest ärist taanduma.

“Kui alustasin, oli mu poeg kaheksa-aastane, nüüd ta on 25 ja ma olengi selle äri põhimõtteliselt edasi pärandanud,” on kunagi tagasihoidlikult alustatud ettevõtmine kasvanud pereäriks.

Nagu igal suvel, avatakse hooajaks suurusjärgus paarkümmend toitlustuskohta või toidukauba müügipunkti. Nii näiteks avab Irma Vaher oma äripartneritega Kurent OÜst müügikioski kohe naisteranna piiri lähedal. Tsoonis, kuhu korralikud mehed enne seda, kui õiguskantsler Indrek Teder rannas korra ja õigluse majja lõi, jalga tõsta ei söandanud.

“Reaalsus on, et pärast seda, kui see aplaava naisteranna ümber oli, hakkasid mehed palju julgemalt seal käima, aga on üks kontingent vanemaid prouasid, kes juba laudtee alguses, kus naisteranda ei olegi veel, võtavad meestel nööbist kinni ja hurjutavad: kuhu te nüüd lähete, siin on naisterand,” on müügikoht Vaheri sõnade järgi siiski veidike asukohaspetsiifiline.

Sellest tulenevalt on menüüsse täiendusi tehtud ning kabanossi ja burgeri kõrvale letti pandud kõiksugu puuvilju. “Naised on ju rohkem tervisliku toitumise fännid,” teab Vaher omast käest.

Peale toidukioski on Kurent OÜ mööda linna sõitma pannud jäätisekiirabi – mööda linna ja maakonda ringi vurava jäätist pilgeni täis laotud minibussi. Näete seda endast möödumas, piisab vaid käsi välja sirutada ja saategi kiiret jäätiseabi.

Uut ja vana

Nagu suvisele Pärnu rannale omaseks saanud, pakutakse tänavugi huvilistele võimalust lohe- ja purjelauaga sõita. Kesklinna silla juures on aga taas kord avatud veelauapark.

Ülemöödunud suvel Pärnu tänavatel vuranud ja politsei huviorbiiti sattunud rong naaseb samuti Pärnusse. Uutest ja põnevatest ettevõtmistest pakub Pärnus tänavu traditsioonilisele vesijalgrataste ja paatide laenutusele konkurentsi Vallikäärus, Pärnu talvesadamas tegutsev kaatrilaenutus.

Nii kalastamiseks kui lõbusõiduks passivad tänapäevaste side-, juhtimis- ja päästevahenditega kaatrid on piisavalt võimsad, et vedada nelja inimest, samal ajal jäävad nende kubatuur ja gabariidid alla normide, mis nõuavad juba väikelaeva kapteni luba.

Neile, kes ennast veesõidukis kindlalt ei tunne, tehakse enne jõele või lahele lubamist kohapeal koolitus. Nagu kinnitas OÜ VL Kaatrid osanik Lauri Kummel, piisab veerandtunnist, et sõidunõksud selgeks saada. Ja kui ei piisa, võib rentida kaatri koos juhiga.

Rand teenib linnale raha

Kõik see tuleb. Millalgi lähitulevikus. Praegu teeb enamik ettevõtjaid alles viimaseid ettevalmistusi eeldatavalt aasta olulisimaks müügiralliks jõulude kõrval. Ent esimesed õllekraanid on juba randa üles seatud ja riburada kerkivad telgidki.

Millal täpselt ärielu täistuuridel käima läheb, seda ei osanud ennustada isegi Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna linnavara peaspetsialist Elo Juursalu. Tema teada on enamikule kaupmeestest antud luba tegutseda alates 15. maist.

Aga eks see ole suuresti igaühe enda asi, millal ta müügiletid üles seab. Linn on oma osa täitnud, platsid oksjoni korras laiali jaganud ja nende eest raha vähemalt lepinguliselt sisse kasseerinud, teenides selle suve jooksul müügiplatside pealt hinnanguliselt 60 000 – 70 000 eurot. Kui palju kaupmehed teenivad, sõltub juba neist, kundedest ja ilmast.

Märksõnad

Tagasi üles