Muru ootab niidukit

Pilt on illustratiivne. Muruniiduk. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vähemalt viis kuud aastas on majaomanike asendamatu abiline muruniiduk. Et masin teeks oma tööd tõrgeteta, tuleb see kevadel põhjalikult üle vaadata ja töökorda seada.

Kes jättis sügisel muruniiduki hooldamata ja lükkas selle pärast viimast niitmist lihtsalt kuuri, peaks niiduki esmalt eelmise aasta niitejääkidest puhastama. «Kui lõiketerade külge jäi rohtu, võite halva üllatusena korpuse alt leida rohu põhjustatud roostet,» ütles Husqvarna Eesti tegevjuht Jaanus Vahesalu.

Kevadel tasub kontrollida lõiketera olukorda ja vajadusel seda teritada või vahetada.

Mugav on lasta see töö ära teha spetsialistil, kuid saab koduski teritada, kui on oskusi ja terituskäi.

«Tuleb jälgida, et lõiketera oleks pärast teritamist tasakaalus. Lihtsaim viis seda hinnata on paigutada lõiketera kesk­avast läbi kruvikeeraja ja vaadata, milline terapool kaalub allapoole,» õpetab Vahesalu. «Alla kalduv terapool on raskem ja seda käiaga teritades vähendame tema massi. Kontrollime ja teritame, kuni saavutame tasakaalu.»

Vahesalu lisas, see töö vajab mõningast vilumust ja oskusi. «Kui te ei ole endas kindel, soovitan lasta töö ära teha spetsiaalses töökojas,» sõnas ta.

Vähemalt korra hooaja jooksul on vaja niiduki mootoris õli vahetada. Kui see eelmise hooaja lõpus tegemata jäi, on nüüd selleks viimane aeg. Kindlasti tuleb kontrollida ja vajadusel vahetada õhufiltrit.

Kui kütusepaaki jäi sügisel kütust, tuleb see vahetada värske vastu, sest vana kütus ei pruugi mootorit käivitada. «Need ongi põhiasjad, mida enne niitmisega alustamist teha,» võttis Vahesalu kokku.

Kui talvekorterist välja lükatud niiduk ei hakka tööle, tasubki esmalt põhjust otsida pikalt paagis seisnud ja vananenud bensiinis.

Seejärel võib kontrollida süüteküünalt: kas see on puhas ja käivitist tõmmates on näha sädet elektroodide vahel. Mõnikord on puhastamata õhufilter ületalve seistes, eriti niiskes kohas, täielikult ummistunud. Vajadusel tuleb see puhastada või välja vahetada.

Muruniidukit on soovitatav pesta kohe pärast töötamist, siis pole korpuse külge kogunenud rohujäägid veel jõudnud kinni kuivada.

Niidukorpust tuleb korrapäraselt alt puhastada: kas käsitsi kaabitsaga, kuigi sobib ka puupulk, või voolava veega pestes. «Rohujäägid on metallide suhtes agressiivsed ja seistes põhjustavad kiiresti korrosiooni,» selgitas Vahesalu. «Survepesuriga pestes tuleb olla väga ettevaatlik. Veejuga ei tohi suunata otse laagrite ja tihendite peale. Samuti ei või suunata juga mootorile. See võib põhjustada vee sattumise õhufiltrisse või muudesse ebasoovitavatesse kohtadesse.»

Pesemisel ja mõnikord töötadeski on tarvis niidukit kallutada. Kindlasti tuleb meelde jätta, et kallutada võib ainult niiduki ninapoolt üles ehk käepidemest maha surudes.

Kui puhastate üksi, pange mingi raskus käepideme peale. Mingil juhul ei tohi niidukit külili keerata, sest nii võib õli sattuda mootori summutisse või karburaatorisse ja niiduk ei pruugi enam käivituda või tuleb summutist paksu sinist suitsu.

Niidukite katkimineku enam levinud põhjusena nimetas Vahesalu puudulikku hooldust, näiteks ei kontrollita õlitaset enne töölehakkamist ja tulemus on purunenud mootor.

Või on murus kive, kände ja muid takistusi, mille pihta sõites vigastatakse lõiketera ja halvemal juhul kõverdub mootori võll. Nagu juba mainitud, ei tohi kunagi niidukit küljele kallutada, seegi on sage rikke põhjus.

Kui remonditöid tehes on vaja tungida niiduki või trimmeri mootori sisemusse või vajab lahtivõtmist karburaator, siis on parem lasta seda teha spetsialistidel. «Paljud tööd vajavad erilisi tööriistu, mida tavakasutajal ei ole,» põhjendas Vahesalu. «Samuti teavad asjatundjad töövõtteid, mida mehhanismide lahtivõtmise või koostamise juures tuleb kasutada. Oskamatusega võib palju asju ära lõhkuda ja lihtne remont osutuda kordades kallimaks kui plaanitud.»