Kadri Simson: Õppimisvalmi hoiakuga Euroopasse

Kadri Simson
, Keskerakonna kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Simson.
Kadri Simson. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Euroopa Parlament? On sel mingit tähtsust? Niisugust suhtumisvarjundit võib kohata sageli ja mitte ainult Eestis. Ometi oleks iga politoloog nõus möönma, et europarlamendi puhul on tegemist USA Kongressi järel ilmselt maailma mõjukuselt teise esinduskoguga. Seda enam peavad Eesti inimesed võtma oma esindajate Euroopasse saatmist äärmise tõsidusega.


Riigikogu liikmel on võimalik suhelda 100 rahvasaadikuga ühest riigist. Anda intervjuusid üldjuhul sama riigi neljale päevalehele ja kolmele telekanalile. Teha avaldusi, mida kajastavad Postimees ja Eesti Päevaleht. Leida liitlasi kuuest erakonnast. Kõnelda kaasa eelarve suhtes, mille suurus ulatub 84 miljardi kroonini.



Euroopa Parlamendi liikmel on võimalik suhelda 736 saadikuga 27 riigist, leida liitlasi sadadest erakondadest kogu Euroopas.



Samuti anda intervjuusid tuhandetele väljaannetele ning teha resolutsioone, mis pakuvad huvi Financial Timesile ning BBC-le.



Ta võib kaasa rääkida eelarve puhul, mille suurus küünib üle 120 miljardi euro. Milline parlament siis võimsam on? Pisiriigi riigikogu ilmselt mitte.



Konsensus ja kompromiss


Jah, muidugi pole Euroopa Parlamendi võim nii otsene kui rahvusriigi parlamentidel. Euroopa Liit on paraku arvukate kompromisside tulemusel selline moodustis, kus võim on äärmiselt hajutatud ja eri asutuste vahel jaotatud, sest peale Euroopa Parlamendi tahavad oma sõna öelda Euroopa Komisjon ning loomulikult liikmesriikide valitsuste esindajad, kellest ükski ei taha oma volitusi loovutada.



Komisjoni liiget me valida ei saa, sinna saatis Siim Kallase ja saadab tema järeltulijagi Eesti valitsus. Euroopa Parlamenti saame valida ja temal on võimalik raportite, resolutsioonide ning komisjonile surve avaldamisega kujundada kogu ühenduse ilmet.



Selleks, et küllaldane hulk üle 700st eri kultuuritaustaga saadikust saaks asjadest ühtmoodi aru, läheb vaja suuri pingutusi.



Euroopa Parlament pakub võimalust ühtaegu nii soolakübemena ookeanis lahustuda kui sellesama ookeani hoovusi ise vajalikus suunas nihutada. Kuid see on maailma üks olulisemaid foorumeid, kus teha end nähtavaks, kuuldavaks ja otsida toetajaid. Kui see koloss lõpuks teatud suunas liikuma hakkab, avaldab ta tuntavat mõju kogu ülejäänud maailmale.



Mis mõju on Euroopa Parlamendi saadikute tööl meie igapäevaelule? Pärnakas, kes käib meres ujumas, võiks teada, et vee puhtust märkiv sinilipp sai 1980. aastatel tugeva tõuke just ELi võimudelt. Ja kui ta joob vett, siis selle kvaliteedinõuded on suuresti ELi määratud. Internetivabadustest ja mobiiltelefonide levist rääkimata.



Praegu ootavad eestlased pikisilmi investeeringute naasmist majandusraskustest räsitud riiki. Üks lootusrikkamaid kanaleid lähiaastateks on just ELi eelarve ja sealsete tõukefondide raha.



Millise hoiakuga võiks europarlamenti minna? Viis aastat tagasi leidus neid, kes soovisid sinna minna raevukalt “läbi murdma”. Paraku on tasakaalus jõududega europarlamendis muukraud ja teerull tarbetud asjad, sealsed tööriistad on konsensus ja kompromiss. Nüüd, viis aastat hiljem tõstavad valimiste eel pead need, kes arvavad, et Euroopat oleks hea Eesti maksusüsteemi ja majandamisoskusega õpetada.



Praeguses seisus on ilmselt mõistlikum siiski olla Euroopa suunal õppimisvalmi hoiakuga. Pole saladus, et viimase kahe aasta jooksul on Eesti riik euroopalikust sotsiaalriigi mudelist kaugenenud.



Kasvav kaugus Euroopast


Viie jõukama riigi asemel kuulume Euroopa viie kiiremini kukkuva majandusega riigi hulka. Viie negatiivsema näite hulka Euroopas oleme jõudnud tööpuuduse osas.



Jah, kriisist räägitakse kogu maailmas, kuid selle mõju Euroopa ise otstes erineb kordi. Norra pealinna Oslo kesklinn on jätkuvalt uusehitisi tulvil.



Prantsusmaa poolteiseprotsendine langus pole võrreldav Eesti 15,6protsendise allasööstuga, seda enam, et toimetulekupiir on eestlastel märksa ligemal.



Vaadates otsa järjest pikenevale töötute rivile, on ilmne, et valitsuse jutt sellest, et kõigil teistel mujal Euroopas on samuti halb, meid ei lohuta. Seda enam, et see pole päris tõsi.



Meie kaugus Euroopast kahjuks kasvab, mitte ei kahane. See saab väheneda vaid siis, kui lahendame ja pehmendame kriisi Euroopale tuntud vahenditega. Selleks on kõikjal Euroopas juba rakendatud majanduse abimeetmed, aktiivset riigi sekkumist eeldav lähenemine ning tihe koostöö ettevõtjate ja riigiasutuste ning ELi institutsioonide vahel.



Vähem oluline pole tugev sotsiaalkaitse, mis tagab väärikuse neilegi, kes on kaotanud töö. Pole mõtet peibutada ettevõtjaid juttudega madalatest maksudest, kui riigi tugi kaob, tellimused ja tulud kokku kuivavad ega olegi enam midagi maksustada.



Andrus Ansipi juhitud valitsuselt kostvad retseptid laadis “ikka rohkem sedasama” ja “jääme truuks edu toonud poliitikale” annavad küll tunnistust põhimõttekindlusest, kuid mitte arusaamast, kuidas kriisist välja tulla.



Olen kuulnud isegi reformistide kriitikat selle kohta, kui valesti talitavad ülejäänud Euroopa riikide valitsused majandusse sekkudes ja astmelisele tulumaksule truuks jäädes. Kahjuks pole Eesti Euroopas enam õpetaja positsioonis.



Neid, kes on viinud Eesti majandusliku kokkuvarisemise veerele, pole mõtet premeerida järgmise, veel vastutusrikkama tööga Euroopa Parlamendis.



Hääl praegustele valitsuserakondadele kujutaks endast heakskiitu senisele ekslikule poliitikale. Eesti vajab tugevat esindust Euroopas nii selleks, et kaitsta oma huve, kui selleks, et tuua siinsesse poliitikasse rohkem euroopalikku lähenemist.



Euroopa Parlament on mõjus foorum, kuhu viia oma ideed. Kuid see on ühtlasi koht, kust saab ideid ammutada. Peame tunnistama oma vigu ja neist õppima.



7. juunil valima minnes annab iga hääl panuse sellesse, kas tulevane Eesti on senisest märksa sotsiaalsem ja aktiivsema valitsusega riik. Lühidalt: euroopalikuma riigi- ja majanduskorraldusega riik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles