Kui kõik kohal ja paigas oli, võisimegi mõnusa õhtupoolikuga alata. Rahvusvaheline projekt „Otsi Otti” on mõeldud metsa eksinud laste aitamiseks, kus õpetatakse väikseid nippe enda aitamiseks ja hoidmiseks kuni lapse ülesleidmiseni. Meie rühma lapsed on 3–4aastased, seega võtsime lühendatud programmi, raskusastet tõstame iga järgneva aastaga. Põneva õpperaja koos ülesannetega seadis paika lasteaia liikumisõpetaja Ly Akenpärg.
Juhtuski nii, et meie sõber Ott oli pärast lasteaia laulupidu uitama läinud. Kõik pered asutasid ennast Oti otsingutele. Iga vanem sai teele kaasa väikse lõngakera ja vihje, et liikuda tuleb kollaste lintide järgi. Lapsed aitasid oma vanemaid sel teel.
Lasteaia õuealalt väljudes paistis juba esimene ülesanne – „Kallista puud“. Et eksinud laps ei hakkaks metsas sihitult jooksma ja energiat kulutama, on kõige targem ühe puu ümbert kinni hoida ning mõelda ja rahuneda. Nüüd tuli mängu lõngakera: iga pere mõõtis lõngajupi abil jämeda tammepuu ümbermõõdu. Ja edasi.
Jõuti teise punkti – „Ohumärk maha“. Iga pere leidis võimaluse looduslikust materjalist laduda ohumärgi, mis tähendab millegi kolmekordset kasutamist. Kolm kivirida, käbide rida jne. See kergendab kadunud inimese otsinguid maa pealt ja taevast. Eksinu saab enda jaoks päris palju ise ära teha. Ja edasi.
Jõuti kolmandasse punkti – „Ole nähtav“. Enamik lapsi koos emmede-issidega riputas puude külge järelejäänud lõngajuppe, maast leiti olmeprügi, mida puudele riputada, et ikka jääks maha märk – mina olin siin.