Pärnu Mai lasteaia 6. rühm pidas 28. mail õppeaasta lõpupidu. Seda juba teist aastat järjest, kolm toredat aastat on veel ees.
Lasteaia ja vanemate ühiste jõududega kaeti rühma õuealal lauad maitsvate roogadega. Palju abikäsi toimetas agaralt ringi, viidi õue lauad, lõiguti puuvilju vaagnatele, sätiti grill üles. Sagimist jätkus.
Kui kõik kohal ja paigas oli, võisimegi mõnusa õhtupoolikuga alata. Rahvusvaheline projekt „Otsi Otti” on mõeldud metsa eksinud laste aitamiseks, kus õpetatakse väikseid nippe enda aitamiseks ja hoidmiseks kuni lapse ülesleidmiseni. Meie rühma lapsed on 3–4aastased, seega võtsime lühendatud programmi, raskusastet tõstame iga järgneva aastaga. Põneva õpperaja koos ülesannetega seadis paika lasteaia liikumisõpetaja Ly Akenpärg.
Juhtuski nii, et meie sõber Ott oli pärast lasteaia laulupidu uitama läinud. Kõik pered asutasid ennast Oti otsingutele. Iga vanem sai teele kaasa väikse lõngakera ja vihje, et liikuda tuleb kollaste lintide järgi. Lapsed aitasid oma vanemaid sel teel.
Lasteaia õuealalt väljudes paistis juba esimene ülesanne – „Kallista puud“. Et eksinud laps ei hakkaks metsas sihitult jooksma ja energiat kulutama, on kõige targem ühe puu ümbert kinni hoida ning mõelda ja rahuneda. Nüüd tuli mängu lõngakera: iga pere mõõtis lõngajupi abil jämeda tammepuu ümbermõõdu. Ja edasi.
Jõuti teise punkti – „Ohumärk maha“. Iga pere leidis võimaluse looduslikust materjalist laduda ohumärgi, mis tähendab millegi kolmekordset kasutamist. Kolm kivirida, käbide rida jne. See kergendab kadunud inimese otsinguid maa pealt ja taevast. Eksinu saab enda jaoks päris palju ise ära teha. Ja edasi.
Jõuti kolmandasse punkti – „Ole nähtav“. Enamik lapsi koos emmede-issidega riputas puude külge järelejäänud lõngajuppe, maast leiti olmeprügi, mida puudele riputada, et ikka jääks maha märk – mina olin siin.
Edasi-edasi. Lõpuks jõuti punkti, kuhu Ott oli kirja jätnud. „Tere, lapsed! Mind leiti üles. Ootan teid Mai lasteaias.“ Oli selge, et see oli viimane punkt. Kõik pered võtsid ette tee tagasi lasteaeda. Mööduti läbitud punktidest. Nüüd oli õpetajatel aega lapsevanematega juttu puhuda. Oli lapsevanemaid, kes enne ei teadnudki sellisest tänuväärsest projektist. Osa teadis – nende vanemad lapsed olid meie lasteaias varem käinud.
Lasteaias ootasid suitsev grill, lookas lauad ja loomulikult sõber Ott. Lapsed rõõmustasid taaskohtumise üle. Aga enne veel, kui asuti keha kinnitama, võtsid õpetajad Kaidi Truus ja Kersti Pajumäe-Lengi sõna.
Õppeaasta möödus lauldes ja mängides. Meie lapsevanemad on kõige toredamad ja abivalmimad inimesed, keda teame. Koostöö on olnud suurepärane. Tänasime kõiki usalduse eest. Iga pere sai kingituseks meie oma küpsetatud leiva, panime sinna kogu tänu toredate laste eest. Leibade põhitegijaks oli rühma õpetaja-abi Olga Avloi. Tema käe alt on tulnud alati parimad küpsetised. Iga laps sai mapi õppeaasta jooksul valminud maalingutest ja joonistustest. Toimus üks suur kalliralli. Nüüd said kõik pidusööki nautida ja tegusale aastale tagasi vaadata. Kaunist suvepuhkust kõigile!