/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Esmaspäevast sõidab Pärnu tänavatel vähem busse, sest käivitub Pärnu linnavalitsuse ja GoBus Pärnu koostatud säästukava, mis vähendab ühistranspordi mahtu kümne protsendi võrra ja hoiab aastas linnale kokku 5,5 miljonit krooni.
Juhtkiri: Bussid siin enam ei sõida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga kärbe on raske, tavatsevad praegu ütelda nii riigi- kui omavalitsusjuhid. Õige see muidugi on, aga bussiliikluse kärpimine on Pärnus ilmselt selline, mis puudutab kõige suuremat hulka inimesi. Räämakate otseliini turule puhkepäeviti enam ei ole ja bussiliiklus lõpetab märksa varem, seetõttu või mõnigi hilisõhtune suvekontsert sootuks publikuta jääda.
GoBus tegi liinigraafikud ümber, lähtudes põhimõttest, et inimesed eelkõige ikka tööle ja haiglasse pääseksid.
Eks jah, millestki pidi lähtuma ja ilmselt pole see põhimõte vale, seda enam, et mis tahes teistsugune suhtumine kahjustanuks samamoodi teatud rühma inimeste huve.
Linnavalitsus ja GoBus ootasid küll linnaelanikeltki ettepanekuid, kuid isegi kui neid saabus, ei arvestatud nendega. Võib-olla oli see õigustatud: kui palju siis ikka pärnakatest bussisõitjate seas logistikuid on.
Aga kui järgmiseks kärpimiseks läheb, võiks osalusdemokraatia naljamängu korraldamata jätta, kui kavad niigi kinnitatud, prinditud ja bussipeatustesse üles pandud.
Vedajat GoBus Pärnut ei saa süüdistada, sest bussiliikluse vähendamine johtub Pärnu linnavolikogust, mis negatiivset linnaeelarvet vastu võttes ei lähtunud solidaarsuse põhimõttest, vaid sellest, kuidas võtta, nii et enda ega oma sõprade elukvaliteet ei kannataks. Kui palju neid bussisõitjaid volikogus ja linnavalitsuses on?