Hispaania kurk kasvab Lavassaare turbas

Operaator Pjotr Kalatšov on ametis turbapakkeliinil, mis suure osa aastast tiirleb ööpäev läbi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Päris kindlalt ei saa väita, et meie poelettide odav Hispaania kurk just Pärnumaa mullas kasvanud on, aga võimatu see pole. Nimelt rändab Biolani tehase kasvuturvas kümnetesse Euroopa riikidesse, Ladina-Ameerikasse, Lõuna-Aafrikasse, Araabia riikidesse.

Päeval, mil Pärnu Postimees Lavassaares Biolani tehast külastas, uuris sealset toodangut näiteks hiinlasest müügiesindaja.

Biolan Baltic

Pärnust veerandsaja kilomeetri kaugusel Lavassaares, otse turbaväljade veeres tegutseva Biolan Baltic OÜ emafirma asub Soomes. Lavassaare tehase ehitusega alustati 1996. aastal ja tootmine läks lahti paar aastat hiljem. Esimesed kasvuturbakotid saadeti ekspordiks ja Eesti turule jõudis toodang 2000. aastal.

Praegu annab ettevõte tööd 35 inimesele. Biolani liinid, mis eri kasvuturbaid kokku segavad ja kottidesse pakivad, on suure osa aastast töös kolmes vahetuses ehk ööpäev läbi.

“Näiteks eelmisel majandusaastal sai pakendatud 150 miljonit liitrit turvast, mis kõik on müüdud,” iseloomustas Biolan Balticu haldusjuht Olga Trofimova. “Sellel majandusaastal me ilmselgelt ületame selle mahu.”

Biolani Balti riikide müügijuht Erkki Altrov rääkis, et kevadel käib töö kiireimas tempos. Ettevõtte territooriumil täidavad mehed pidevalt üht rekka’t kaubakottidega, samal ajal ootab taamal paar-kolm järgmist veokit oma koormat.

“Praegu on nii suur nõudmine Biolani toodete järele, et ükski Eesti transpordiettevõte ei suuda meie vajadusi rahuldada,” tõdes Altrov. “Mahud on sedavõrd suured, et ühelgi firmal ei piisa autosid.”

Nii peavadki Biolani müügimehed ajalehes näpuga järge ajama. “Võtamegi ette Pärnu Postimehe ja helistame läbi FIEsid, kes transporditeenust pakuvad, ja kutsume endale appi,” rääkis Trofimova.

Eksport maailma lõppu

Laias laastus jaguneb ekspordiks ja kohalikule ehk Baltimaade turule toodetavate kasvuturvaste maht pooleks.

Kaugemad sihtkohad, kuhu Lavassaares toodetu jõuab, on Argentina, Lõuna-Aafrika Vabariik, Colombia, Tšiili, enamik Araabia riike, Taiwan, Jaapan, Iisrael, Palestiina, Iraan ja Liibüa. “Iga päev saadame mõnda neist riikidest kaupa,” tähendas Trofimova.

Eksporttooted ei lähe kaugete riikide potipõllumeeste rõõmuks poodidesse müüki, vaid jõuavad suuraiandeisse.

“Kui ostame poest odavat Hispaania kurki, on tegelikult üsna suur tõenäosus, et see on meie turbas kasvanud,” pakkus Altrov. “Oluline osa Biolani toodangust lähebki Hispaania suurtesse aianditesse.”

Eksporttooteid valmistatakse enamasti tellimisel: Biolanile antakse ette retsept, missuguse koostisega kasvuturvast vaja läheb, ja Lavassaares see kokku segataksegi. Sääraseid retsepte on kasutusel paarsada: kes tellib banaanidele, kes datlitele sobiva turbasegu.

Eestigi aiandusfirmad tellivad Lavassaarest kasvuturvast suurtes pallides ja enda retsepti järgi. Näiteks Nurmiko on soovinud just liiliatele või jõulutähele sobivat kasvualust.

Majanduslangus soosib aiandusäri

Majanduslangus on läbi ajaloo ikka aiandusärid õitsele puhunud. Biolani Soome emafirma on oma 35 tegutsemisaasta jooksul üle elanud kaks majanduslangust. “Esimese lama esimese kriisiaastaga kasvas Biolani käive 25 protsenti. Praegu tundub sama tendents olevat,” rääkis Altrov. “Kui majandusolud kehvaks lähevad, hakkavad inimesed ise endale toitu kasvatama.”

Nii haaratakse praegu Eesti aiandusäridest kõikvõimalikke kasvuturbaid ja -muldi lennult.

Mitmesuguseid Biolani kaubamärgiga tooteid leidub poodides virnade viisi. Millised neist on Pärnumaal tehtud?

Altrovi sõnutsi segatakse ja pakitakse Lavassaares kõik Biolani märgiga kasvuturbad, mis Baltikumis müügil, samuti suurem osa mullatoodetest. Kompostmullad ja osa väetistestki pakendatakse siin. Kompostrid ja käimlad tehakse aga Soome ematehases.

“Oma turbaraba meil ei ole, mistõttu ostame turba sisse,” selgitas Altrov. “Turvas pole pärit üksnes Lavassaarest, seda varutakse kogu Eestist.”

Tootearendus, mis töötab välja retseptid, millist mulda ja väetist kokku segada, toimub Soomes. “Meie segame siin Soomest tulevate retseptide järgi tooted kokku, pakendame ja saadame maailmasse laiali,” kirjeldas Altrov.

“Et kevadhooajaks valmis olla, alustatakse turbakottide laoplatsile varumist juba oktoobris,” rääkis Trofimova. “Kui meil on laos seismas näiteks 50 000 kotti musta mulda, siis praegu kaob see meie laoplatsilt seitsme päevaga.”