Pühapäeval, 9. juunil toimus Rakveres Eesti eelkooliealiste laste II tantsupidu „Meie päev“, kus osales ligkaudui 800 tantsulast. Suvepealinnast sõitis tantsupeole Pärnu Mai lasteaia 5. rühm.
Mai lasteaia mudilased käisid Rakveres tantsupeol
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tantsupeo loominguline juht ja lavastaja oli Märt Agu koos Kaia Pihlakuga. Muusikalise kujunduse eest hoolitses Venno Loosaar. Tantsupeo idee autor ja peaorganisaator oli Kristi Sinimets.
Peol osalenud Mai lasteaia 5. rühm on silmaravirühm, kus on koos 3–-7aastased lapsed. Nende õpetajad on Ene Midenbritt ja Sirje Tattar ning õpetaja abi Luule Kalpus.
Pühapäeva varahommikul pakkis üksteist vaprat last koos perede ja õpetajatega reisipagasi, kinnitas turvarihmad ja bussinina keerati Rakvere poole. Olime kõik suureks seikluseks valmis.
Rakveres oli ilm suviselt soe ja vastuvõtt sõbralik. Saime oma esinemisriided panna riietehoidu ja läksime endale „pesapaika” looma.
Meile avanes pilt Rakvere laululavast, mis on nutikalt orgu ehitatud nii, et pealtvaatajad saavad künka peal istuda ja pidu nautida. Künkad olidki juba toredat sagimist täis – lastegrupid tulid ja läksid, mäest üles, mäest alla, iga rühm ise värvi pluuside, mütside või rättidega – nagu värviline sipelgapesa.
Saime kätte oma söögi- ja toidupakkide talongid ja käepaelad, millega võisime hiljem külastada Rakvere linnust. Panime püsti oma lasteaia Mai päikese, selga kollased Mai pluusid, pähe sinised rätid ja tegime esimesed õuna-terviseampsud. Proov juba käis ja meie ootasime oma korda. Ei läinudki kaua aega, kui olime juba platsil, kaasas väiksed karumõmmid ja suur Aabits, mille meisterdas rühma õpetaja Sirje. Meie tantsisime telesaatest „Mõmmi aabits” tuttava laulu „Olen väike, olen alles väike, päris koolis veel ei käi …” järgi. Proov läks nii hästi, et teist korda enam läbi ei pidanud tegema.
Nüüd panime lapsed ritta ja jalutasime linnusesse sööma. Meile pakuti pirukat ja sooja puljongit. Lapsed sõid ja kiitsid. Linnuses kohtasime sealseid elanikke – hobuseid, kitsi, hanesid ja keskaegselt riietatud mehi ja naisi. Lapsed olid elevil ja oleksid veelgi tahtnud ringi vaadata, kuid aeg oli minna lõputantsu proovile. Mööda Rakvere künkaid ja orge liikusid väiksed lastegrupid nagu jaaniussid reas – kõik ikka laululava poole.
Meie olime lõputantsuks saanud endale täpi numbriga 67, mida tuli hästi meeles pidada, et leida oma koht selles sagivas mudilasperes. Päris võimas tunne oli kõikide pidulistega koos olla laval. Ei oska öelda, mida see väike laps küll mõtles või tundis, aga tantsis kaasa küll suure mõnuga.
Kõik ettevalmistused olid tehtud – söödud, tantsud proovitud ja pissil käidud, võis minna pidulisi riietama. Lastevanemate kaasabiga panime selga Pärnumaa rahvariided, võtsime kaasa oma Mai päikese, lipukesed ja õhupallid ning asusime otsima rongkäigu alguspunkti – promenaadi. Kuna kõik pidulised liikusid ühes suunas, siis ei olnud võimalik ära eksida.
Rongkäik viis läbi Rakvere kesklinna, rahvast oli palju, meid saatsid filmikaamerad, tervitushüüded, puhkpilli- ja rahvamuusika. Kui muusikat just parasjagu ei kostnud, laulsime ise akordioni saatel oma lasteaia laulu, Pärnu laulu ning tuttavaid laste- ja rahvalaule. Tee läks ruttu ja lõbusalt, ainult meie kolmeaastane Uku Troi jäi Laura isa kukil magama, tegi väikese lõunauinaku.
Laululavale oli ehitatud suur tiksuv seinakell, kust meid tervitas Venno Looraare hääl. Samas magasid kass Sõle Sille (Kaia Pihlak) ja koer Viisu Ville (Märt Agu). Kogu rongkäik läbis laululava ja lapsed suundusid oma „pesadesse”.
Etendus algas. Hääl kella sees äratas üles Sille ja Ville ning päev sai alguse, kõige sinna juurdekuuluvaga – ärkamine, hommikuvõimlemine, hambapesu, riidessepanek, hommikusöök ja lasteaeda minek. Suur kell laval muudkui tiksus aga edasi. Siis leiti sõber ja koos mängiti, käidi juuksuri juures ja õpiti. See oligi meie tants. Kell oli tiksunud juba pärastlõunasse – kass sai haiget, oli vaja lohutada, tuli peale jonn ja kommisöömine, mäng lemmikloomaga ja telekavaatamine. Kell oli jõudnud õhtusse, tuli potile minna ja magama heita. Sille ja Ville uinusid. Unelaulu ajal liikusid kõik rühmad lõpu-unenäotantsuks lavale. Sille ja Ville unenägu algas lendamisega unemaale, jätkus rongisõiduga ja lõppes suure plaksukoori ja hurraaga.
Selleks korraks oli pidu läbi. Tänati kõiki osavõtjaid, toetajaid ja korraldajaid.
Täname kõiki, kes seda pidu korraldasid: peo mõtte ja teostuse eest suur tänu Kristile ja tema abilistele, etenduse superidee eest tänu Märdile, Kaiale ja Vennole, suurepäraste tantsunumbrite ettevalmistamise eest tänu õpetajatele ja juhendajatele, päikselise ilma eest tänu ilmataadile, fantastilise peokoha eest tänu Rakvere linnale, tänu kaunitele eesti rahvariietele olid kõik lapsed imeilusad, suur tänu emmedele-issidele meie mõnusate, armsate ja ilusate laste eest.
Loodame, et järgmisel aastal ulatab Eesti riikki oma abikäe tulevasele, kolmandale Eesti eelkooliealiste laste tantsupeole.