Epp Klooster: Kas Pärnu on kriisiks valmis? Aga suveks?

Epp Klooster. Foto: Urmas Luik

Kurvaks tegi, kui hiljuti Postimehes avaldatud maakondade kriisiedetabelist leidsin Pärnumaa kõrgelt neljandalt kohalt. Pole midagi imestada: kui Pärnus on siiani olnud töötus üks väiksemaid, siis nüüd oleme juba Eesti keskmisel tasemel.

Numbrid on kõnekad: registreeritud töötuse protsent Pärnumaal on 9,8 aastataguse 2,2 vastu. Selle taga on 4200 (aasta tagasi 970) töö kaotanud inimest. Neist üle poole on Pärnu linnast ja väga paljud linnaümbruse valdadest. See viitab töökohtade kadumisele just linnas kui maakonnakeskuses.

Töötute arv kasvab pidevalt, nii lisandus 1. juunist Pärnu linavabrikust 50 koondatavat. Hoopis hulluks tõotab kogu Eestis asi minna pärast 1. juulit, kui hädasolevatele tööandjatele muutub kehtiva seaduse kohaselt töötaja vabastamine senisest mugavamaks ja odavamaks. Liiati siis, kui õnnestub praeguse valitsuse plaan töölepinguseadust töötajale veel kahjulikumaks muuta.

Juba sügisel on hullem

Kahjuks ei ole Pärnu linna juhid siiani olukorrale reageerinud, asjakohast infotki saab pärnakas lugeda pigem kohaliku ajalehe juhtkirjast. Kulukat PAUH-süsteemi sellest kriisist teavitamiseks ju ei kasuta.

Kiiresti oleks vaja linna konkreetset tegevusplaani kriisi leevendamiseks-ennetamiseks. Võimalusi on, näiteks ajutisi töökohti luues. Küllalt leidub söötis valdkondi, kus inimesed saaksid käed külge panna. Abi oleks nii linnale kui tööta inimestele.

Esmalt ootaks aga põhjalikku analüüsi ja prognoosi selle kohta, kuidas praegune seis mõjutab Pärnus eluolu juba mõne kuu, poole aasta või aasta pärast, kui inimestel järjest töötuskindlustus lõppema hakkab. Kui suvepuhkuste periood ja hooajatööd läbi saavad.

Juba on teada, et toimetulekutoetusteks kulub raha plaanitust ligi kolm korda rohkem. Loodame, et riigil raha ikka jagub. Usin kasvavatele vajadustele reageerimine supiköögis on tore, aga kas sellest piisab?

Ilmekalt torkas analüüsi puudumine silma linna lisaeelarve menetlemisel, kui kokkuhoiu-kohana pakkus Pärnu linnavalitsus huvikoolide eraldiste kärpimist 20 protsendi võrra mõttega tõsta lapsevanemate osalustasu.

Küsimusele, kas on uuritud lastevanemate hulgas töötuse kasvu, sain vastuseks, et seda ei ole tehtud. Siiski on põhjust rahul olla, et sotsiaaldemokraatide ettepanekul said huvikoolid kavandatust väiksema, kümneprotsendise käärilõike osaliseks. Küll solidaarsusest mööda minnes: linnaametnike palku ju ei kärbitud.

Valikud õigemaks

Riigis tehakse lähiajal suuri ja raskeid valikud arengu uuesti plussi ponnistamiseks. Edu kavandades ei tohi aga riskida inimestega, kellel praegu on äärmiselt keeruline aeg. Palju saavad omavalitsused ise ära teha.

Küllap ei vaidle lugejad vastu, kui väidan, et laste arvelt ei tohi kriisisituatsioonis kokku hoida. Selle taustal tundub uskumatu, et Pärnus lastakse mõni lasteaed tervisekaitsenõuetele mittevastavaks lagunedes sulgemisohtu viia või jäetakse tegemata tähtsad kulutused lasteaedade turvalisuse heaks.

Ometi piisanuks 500krooniste valimistoetustena väljamakstud kuuest miljonist kroonist nii lasteaedade tarbeks kui lastega töötute perede lisatoetusteks. Seda teinuna ei vajakski ehk Pärnu linnajuhid enam peaaegu poolt miljonit krooni aastas mainekujundusele. Kiirkorras enne linnaeelarve kärpimist kohati seadustki eiravalt väljamakstud puhkusetoetused mainet tõesti ei tõsta.

Vaid mõneprotsendine lõige linnavalitsuse 214,8 miljoni kroonisest aasta palgarahast aidanuks alles jätta terviseradade projekti ja muud tervist edendavad ettevõtmised, mis perspektiivis teeniksid hoolega nii pärnakate kui kogu linna huve.

Samal ajal võib linnavalitsemises märgata hoopis tendentsi kasutada ära kinnisvaraturu olukorda mitte kõige usaldusväärsemal moel.

Hiljuti võttis koalitsioon teerullimeetodil vastu otsuse, mis lubab müüa linnavara vajadusel võileivahinnaga. Mõelgem hetkeks: kellele see kasulik on? Kindlasti mitte Pärnule ega pärnakaile.

Pärnu hääbuv suvi

Viimastel suvedel pole põhjust Pärnu üle erilist uhkust tunda, kui meie imeline rand ja pargid välja arvata. Küll ähvardab Narva-Jõesuu meilt suvepealinna tiitli ära võtta (õigustatult), küll kirume-kurdame isekeskis. Siin ei aita üsna õnnestunud teostusega, kuid õige suvemeluta rannapromenaadki.

Veel hullem on lugu meie peatänava ja selle ümbrusega. Troostitult tühjeneb see kant, kuigi puhkuseks sobivas linnas võiksid koos esimeste säravate päikesekiirtega kutsuda meid südalinna üksteise külge kleebitud kohvikud ja muu melu lastele-peredele. Ettevõtlikke inimesi Pärnus ju on, linnaisade asi oleks nende tegevust soodustada.

Viimastel nädalatel on palju kirjutatud Pärnu suve kultuurileigusest. Tõsi, Pärnu tunnussündmuste allavoolu laskmisega, eriti kui midagi asemele ei tule, on raske leppida.

Sügavalt paneb hämmastama, et viimaste kriitiliste kirjatükkide autor on Pärnu linnavolikogu esimees Ahti Kõo, üks hästitasustatud linnajuhtidest. Tema algatusi seisu parandamise kohta aga viimastest aastatest ei meenu.

Lõpetuseks

On hästi teada, et lähiaasta(te)l kergemaks ei lähe, kusagilt ei paista märkimisväärset majandustõusu ega sülle sadavaid töökohti. Suure tõenäosusega räsib kriis Pärnutki üha kurjemini. Kuidas edasi, sõltub paljuski omavalitsuse tahtest ja oskustest hoida, kasutada ja jagada õiglaselt seda, mis meil on, alates inimestest ja lõpetades suurepärase asukohaga. Tundub, et me ei liigu päris õiges suunas ega tempos.

Sügis toob omavalitsuste valimised. Linnaelanike esimene eetiline ootus on, et aina vähenevat ühist raha ega muud ressurssi ei kasutataks räige valimiskampaania tarbeks. (Selle kohta on märke juba olnud.) Elame, näeme.