Juhtkiri: Kiirlaenupakkujaid ei maksa hellitada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu Postimees.
Pärnu Postimees. Foto: PP

Võimalused vajadusel kiirelt ja suurema bürokraatiata suurem või väiksem rahasumma laenata ei tekkinud tühja koha peale ning nõudluseta. Kui eesti rahva elujärg oleks parem, ei oleks SMS- ja selletaoliste laenude äri nii jõudsalt arenenud. Süües kasvab paraku isu ja üks kord hätta sattunud inimeselt võib praegu täiesti seaduslikult mõnesaja euro laenamise järel juba tuhandeid eurosid nõuda.

Alati on muidugi lihtne laenuvõtjat süüdistada, et rumal inimene tegi rumala otsuse ja rumalatelt peabki raha ära võtma. Päris nii küüniliselt ei saa. Kuidas vaadata sellise suhtumise väljendamise järel silma lastele, kelle ema või isa laenuorjusega toime ei tule ja elust vabatahtlikult lahkub?

Hiljuti kirjutas kiirlaenudest ja nende reguleerimiseks tehtud seadustest Pärnu Postimehe veergudel riigikogu liige Neeme Suur: “Ülikõrge tasu laenu väljastamise eest võimaldab firmadel kirjutada rahumeeli halvad laenud korstnasse ja teenida oma kasumid laenulõksu sattunud kohusetundlike kodanike pealt.”

Märksõnad

Tagasi üles