Kommentaar: Türgi tõmblemised läbi?

Türgi meeleavaldustel on ilmselt vesi peal. Foto: Reuters

Julgen arvata, et rahutused Türgis saavad sedapuhku lõpu, kuigi kes neid radikaale teab. Esiteks on rahutused kestnud juba kolm nädalat ja algatajate, õigemini neid asendanute tegevusplats on kindlalt valitsuse käes ning kõik teavad lubadust, et Gezi pargi ja Taksimi väljaku tuleviku üle tuleb rahvahääletus.

Ööl vastu 13. juunit kohtus peaminister Recep Tayyip Erdogan isiklikult „Taksimi solidaarsuse“ esindajatega, kes siiski otsustasid jätkata pargi hõivamist. Teiseks oli esmaspäeval teist korda toimunud ametiühingute üldstreik (vägivalla kasutamise lõpetamise nõudega) mõeldudki vaid ühepäevasena ja kuna selle käigus suuremaid konflikte võimuga ei tekkinud, pole jätkamiseks põhjust.

Ametiühingute nii esimene kui teine väljaastumine oli konflikte otsiva seltskonnaga võrreldes rahumeelne ja tõi kaasa pinge alanemise. Pealegi toimus üldstreik pärast valitsuse pooldajate kahte samuti rahumeelset kogunemist pealinnas Ankaras (15. juunil) ja Istanbulis (16. juunil). Peaminister Erdogan oli mainitud jõudemonstratsioone korduvalt lubanud, ent need toimusid enne ja pärast Taksimi väljaku ja Gezi pargi puhtakslöömist selle sõna otseses mõttes. Täpsemalt öeldes samamoodi, nagu politsei lõpetas Occupy Wall Streeti mullu New Yorgis ja Euroopa mitmes pealinnas, ka Moskvas. Veekahureid kasutati küll Türgis selgelt rohkem, ent muus oli märulipolitsei käekiri sama. Ainult kaadreid USA ja Euroopa ”okupeerijate“ jõuga eemaldamisest näidati mullu samadel teleekraanidel märgatavalt vähem kui praegu pilti Türgist, sest ikka on parem näidata mujal kui oma kodus toimuvat.