/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Kõige paremini on Eesti poliitikas toimuvat iseloomustanud Arengufondi nõukogu liige Raivo Vare: see on loksumine. Meie riik loksub täiesti Läti moodi ega paista üldse arvestavat sellega, millega asi Lätis lõppes: valitsus kukkus, riigi majanduslikke otsuseid dikteerib Rahvusvaheline valuutafond (IMF).
Valimisteaastaga ühte langenud majanduskriis on Eestile väga halb, tehtavad otsused ei pruugi aidata meie olukorda stabiliseerida.
Viimastel kuudel on räägitud Eesti valitsuse ülimast eesmärgist minna üle eurole lootuses, et see aitab Eesti majandusel langusest välja rabelda. Paljud majandusteadlased, nende hulgas Pärnu Postimehe kaasautorist majandusmatemaatika professor Ülo Ennuste ei usu, et Eesti suudab lähiaastatel täita eurole üleminekuks vajalike Maastrichti kriteeriumide eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni puudutavad nõuded.
Balti riikide rahvusvaluutad on selgelt langenud devalveerimissurve alla ja liti, lati ning krooni väärtuse langetamist ootavad eksporditurud. Kuigi Läti valitsus eitab mis tahes devalveerimiskavatsusi, on nende nõunik, Rootsi keskpanga kunagine juht Bengt Dennis Rootsi meedias välja öelnud, et Läti valitsuses mõistetakse devalveerimise vajadust, küsimus on vaid, millal ja kui palju.
Riigi kulude kokkutõmbamine Eestis peab jätkuma, paratamatult tuleb kärpida kõrgete ametnike palku ja ilmselt ei pääse vähendamisest muinasjutulised eripensionid. Seevastu pensionäride keskmist elatisraha ei tohi puutuda.
Vare hinnangul on Eesti majandusseis 2006. aastas, töötlevas tööstuses isegi 2003. aastas. Seega peaks valitsus 2010. aasta Eesti riigieelarve koostamisel lähtuma 2005. aasta riigieelarve suurusest.