Pärnu Vanalinna põhikool korraldas kolmandat aastat järjest keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) projekti raames keskkonnalaagri.
Keskkonnalaager haris õpilasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osalesid lapsed neljast koolist: Vanalinna põhikoolist, Kuninga tänava põhikoolist, Ülejõe gümnaasiumist ja vabakoolist. Kokku osales 40 õpilast 2.–4. klassist. Osalejatena eelistati loodushuvilisi lapsi, kellel oleks pärast pika kooliaasta lõppemist veel jaksu ja tahtmist meid ümbritseva keskkonna kohta uusi teadmisi ammutada.
Keskkonnateadlikkuse tõstmise kõrval on laagril oluline roll sotsiaalsete sidemete arendamisel eri koolidest-klassidest laste vahel. Loodusretkedel, õppekäikudel, rühmatöid tehes õpivad lapsed üksteist paremini tundma, leiavad uusi sõpru ja harjuvad teistega arvestama.
Keskkonnalaagris osalejad on väga noored, kuid mida varem juhime laste tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja sellele, mida ise saame ära teha, seda tervemas ja tervislikumas keskkonnas me elada saame. Seda teadlikumad oleme suhetes loodusega ja mõistame looduses toimivaid seoseid.
Laagris õppisime tundma looduskeskkondi: järve ja jõge, sood ja raba, merd ja metsa, niitu ja põldu, linna kui elukeskkonda, rannakarjamaad ja loopealseid. Neis elukeskkondades sai kohapeal sai kõige parema ülevaate seal kasvavatest ja elavatest taimedest-loomadest ning tajuda nendevahelisi seoseid. Projekti käigus said õpilased uusi teadmisi loodusest ja elukeskkonnast meie ümber; keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimalustest ning keskkonnasõbralikust ja -säästlikust käitumisest ning tarbimisharjumustest.
Peale looduskeskkondade külastasid laagrilised Olustvere mõisa ja Kurgja talurahvamuuseumi, sest see on meie kultuuripärand, mis sealt meile vastu vaatab. See ongi meie esivanemate elamise ja olemise viis, mida seal näha saab, ja mõnda tegevust võis ise järele proovida. Austades esivanemate elutarkust, oleme pärinud juured ja see annab meile jõudu elada rohkem tasakaalus. Kuna see pärandi teadlik märkamine ei tule iseenesest, tuleb lapsed selleni viia. Ise midagi tehes tuleb ka tunnetus.
Õppisime loodust tundma kõigi meeltega. Iga päeva lõppedes võtsime kogetu kokku joonistades ja meisterdades.