Jüri Pihl: Siseministri tööd vaetakse päästetud eludega

Jüri Pihl. Foto: Peeter Langovits.

Kaks aastat tööd siseministrina on selleks korraks möödas ja seetõttu on sobiv teha väike rehnut sellest, mis selle ajaga õnnetus ära teha.

Siseministrina tööle asudes kohtasin mõtteviisi, et õnnetused ja sellega kaasnevad hukkumised-vigastused on justkui paratamatus, millega tuleb leppida. Selle suhtumise vili oli ebaloomulikult suur hukkunute ja vigastatute arv. Nii paistis Eesti rahvusvahelises võrdluses silma ebaturvalise riigina, kus traagiliste surmade ja raskete vigastustega lõppevate õnnetuste tase on tavatult kõrge.

Tuleb tegutseda läbimõeldult

Hea riik hoolib oma kodanikest ja pingutab selle nimel, et inimestel oleks võimalikult turvaline elu. See on sotsiaaldemokraatlik seisukoht, mida on tõestanud Põhjamaad. Meiegi valisime selle tee. Siseministrina ametisse asudes võtsin endale eesmärgi vähendada hukkunute ja vigastatute arvu.

Koostöös politsei ja päästeameti juhtidega leidsime lahendused ning asusime tööd ümber korraldama. Suurendasime liiklusjärelevalve patrullide arvu, suunasime tähelepanu kõige ohtlikumatele rikkumistele. Päästealal panustasime senisest oluliselt rohkem ennetustöösse ning nüüd kaitseb suitsuandur pea poolt Eesti peredest ja enamikku ettevõtteid. Tulemus on käes: muutus mõtteviisis tõi muutuse inimeste igapäevaelus.

Tulemus on mõõdetav väga selgete numbritega. 2007. aastaga võrreldes vähenes 2008. aastal hukkunute arv liikluses 64 ja tulekahjudes 43 võrra.

Vastsetel andmetel on 2009. aasta jätkuvalt positiivses suunas kulgenud. Tänavu esimesel viiel kuul on liikluses elu kaotanud 38 inimest. Möödunud aastal oli sama näitaja 44 ja ülemöödunud aastal 73 hukkunut. Turvalisuse kasvu näitab niisama selgelt vigastatute arvu muutus. 2008. aastal sai liikluses viga 2398 inimest ehk 873 võrra vähem kui ülemöödunud aastal. Sama trendi näeb tuleõnnetuste puhul: kui 2007. aastal sai viga 155 inimest, siis 2008. aastal 102.

Rääkimata sellest, et ülejäänud näitajadki on paranenud. Vähenenud on joobes juhtimine, üha rohkem kasutatakse turvavarustust ja kasvanud on liiklusreegleid järgivate juhtide osa. Stabiilne muutus paremuse suunas tõendab, et tegemist pole õnnelike juhustega, vaid riigil on tõepoolest võimalik oma inimeste elu ja tervist kaitsta. Tuleb vaid läbimõeldult tegutseda ja tarku otsuseid langetada.

Suutsime kõiki ülesandeid täita

Siseministeeriumi koostöö politsei ja päästeteenistuse juhtidega võimaldas meil kogu valdkonda tasakaalustatult korrastada nii, et suutsime kõiki ülesandeid täita. Varasemast suurem rõhk liiklusjärelevalvele ei toonud järeleandmist mujal ega kuritegevuse kasvu, mida kardeti just majanduse langusfaasi silmas pidades.

Tagasilööki pole tulnud nüüdki, mil politseil on vähem raha ja seetõttu kasinamalt võimalusi. Samal ajal hoiatan, et sisejulgeoleku eelarvet veel vähendades ei säili politsei tulemuslikkus lõputult samal tasemel.

Riigi algatusvõimelisust suutsime juurde tuua kodakondsus- ja migratsiooniameti töökultuuri. 2008. aasta teises pooles alustasime kodakondsuseta isikute nõustamise ja neile kodakondsuse saamise viiside aktiivse tutvustamisega, mis nüüdseks on end õigustanud. Siingi oleme leidnud lihtsa ning tulemusliku hoova, mis vähendab kodakondsuseta inimeste hulka ja suurendab Eesti riigile lojaalsete elanike arvu.

Nende kahe aasta jooksul õnnestus suurendada kodanike liikumisvabadustki. Viisavabadus USAga, Schengeni viisaruumiga liitumine ja viisakutsest loobumine Venemaa kodanike puhul võimaldab inimestel mugavamalt reisida. See aitab kaasa ettevõtluse arengule ja loob töökohti.

Aitäh!

Loomulikult on need muutused olnud võimalikud eelkõige tänu professionaalsetele politseinikele, päästjatele ja ülejäänud sisejulgeolekutöötajatele kõikjal Eestis. Aitäh teile selle eest!

Eesti politsei, piirivalve, päästeorganisatsioonid ning kodakondsus- ja migratsiooniamet töötavad hästi, kuid muutunud olud seavad uued tingimused.

Liitumine Schengeni õigusruumiga on loonud olukorra, kus nii piirivalve kui kodakondsus- ja migratsiooniamet täidavad ülesandeid, mis on lähedased politsei omadele. Samuti on selge, et meil tuleb maksumaksja raha senisest oskuslikumalt ja säästlikumalt kasutada. Sellest tulenevalt algatasime politsei-, piirivalve- ning kodakondsus- ja migratsiooniameti ühendamise, mis aastal 2010 alustab tegevust politsei- ja piirivalveameti nime all.

Riigikogu on heaks kiitnud politsei- ja piirivalveseaduse, mis võimaldab ühinemisega edasi minna. Uue siseministri kohus on leida ühendasutusele professionaalne ja kogenud juht. Ootan, et juhi valimine ei tooks kaasa poliitmänge, mis paneks kahtluse alla kogu organisatsiooni usaldusväärsuse.

Siseturvalisuse viimase kahe aasta arengusuunda hinnates saab öelda, et meie töö on olnud varasemast targem ja tulemuslikum. Põhiprobleemidele keskendumine on võimaldanud meie töötajaid ja maksumaksja raha tulemuslikult rakendada-kasutada. Tõestasime, et inimesi on võimalik seada esikohale kõigis valdkondades.

Minu soovitus järgmisele siseministrile on seda suunda jätkata, sest siseministri töö tulemuslikkust mõõdetakse sõna otseses mõttes päästetud inimeludega.