Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
/nginx/o/2013/06/25/1852598t1h638b.jpg)
Eelmise nädala algul paistis, et Süüria rahuneb maha, sest G8 tippkohtumine kinnitas rahumeelset lahendust, ei nõudnud Bashar al-Assadi tagasiastumist, mõistis hukka alqaedalaste kasutamise ja koguni kutsus kodusõja mõlemat poolt üles nendega võitlema jne. Paraku ilmnes, et see, mida Barack Obama Vladimir Putinile lubas, polnud täitmiseks USA riigisekretärile John Kerryle, kes laupäeval toimunud nn Süüria sõprade kogunemisel väitis jälle, et al-Assad olla kasutanud keemiarelva ja tulevat ikkagi anda uut relvastust opositsiooni salkadele.
Ausalt öeldes rabav jutt, sest vähemalt esmaspäeval (17.06) tundus, et Süüria opositsiooniga kohtutakse eeskätt selleks, et too teeks lõpuks selgeks oma juhid ja eraldaks sikud lammastest (alqaedalased jmt), ent ühtegi infot kaadrivahetustest, õigemini tühjade kohtade täitmisest pole siiani tulnud. Ometi ei maksa unustada, et G8 tippkohtumise dokument-kokkulepe nägi ette Süüria vaenupoolte kokkusaamise alles augustis, nii et aega on ja kirjeldatud käigud mahuvad kenasti küllalt tavalisse lööme-end-esmalt-hambuni-relvi poliitikasse, mida on mujal ennegi kasutatud.