Uusmaja õueilu aitab luua hakkaja elanik Aili

“Inimesed elasid igas korteris, õpetajad, kalatööstuse rahvas,” viitab Aili Tuhkanen uuele majale, kuhu ta 1969. aastal perega kolis ja mida kihnlased uusmajaks kutsuvad. Foto: Urmas Luik

Kolhoosiajal kalatööstuse töötajatele ja kooliõpetajatele ehitatud kahekorruselist silikaattellismaja kutsub rahvasuu uusmajaks ja see on saarel ainus agrolinnaku tüüpelamu.

Selle ümbrus on niidetud ja aknaalustel peenardel kirendavad suvelilled ja kohalikud soovitavad juttu ajada alumise korruse Ailiga, kes ei malda toas istuda, vaid aina tegutseb. Aiast ta leiamegi, ühegi umbrohulibleta kartulivagude ja maasikapeenarde vahelt.

“Üheksa-aastane olin, kui vanematega Haapsalu linnast Kihnu tulin ja siiamaani, siia majja kolisin sisse 1969. aastal, olin siin kalatööl,” näitab Aili Tuhkanen käega üle tee kunagise suitsutsehhi suunas, kus naised rammusaid räimi vardasse ajasid.