Enne Euroopa Liidu loomist iseloomustasid meie lõhestatud maailmajagu sõda, häving ja vägivald. Nüüd on Euroopa taas ühendatud.
Hans-Gert Pöttering: Olulised valimised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EL ei ole üksnes poliitiline ega majanduslik liit, vaid ühendus ühiste väärtuste alusel: oma tegevuses juhindume inimväärikusest, inimõigustest, rahust, vabadusest, demokraatiast, õiglusest, õigusriigist ning solidaarsuse ja subsidiaarsuse põhimõttest. Oleme kõik erinevad, kuid võrdsed. Meie juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses".
Demokraatlik parlament
1979. aastast saavad kodanikud valida otsestel valimistel oma esindajad Euroopa Parlamenti. Viimase 30 aasta jooksul on see omandanud järjest laiemad volitused õigusloome vallas ja kujunenud igati demokraatlikuks parlamendiks. Praegu on Euroopa Parlament tugevam kui kunagi varem, oma ülesannete kohusetundliku täitmise kõrval on tal oluline roll Euroopa kodanike ootuste täitmises.
2009. aasta juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised on ainulaadne demokraatia teostamise vorm: 375 miljonit valijat 27 riigist valivad ühte parlamenti, mis esindab ligi 500 miljonit kodanikku. Valimised on otsustaval ajal ja pakuvad suurepärast väljavaadet ELi arendada ning tegelda kodanikele oluliste teemadega, nagu näiteks majanduskriis, kliimamuutus, üleilmastumine ja sisseränne.
Valimised annavad võimaluse näidata ELi vajalikkust ja demonstreerida Euroopa Parlamendi töö praktilist tähtsust meie igapäevaelus.
Laienevad volitused õigusloomes
Euroopa Parlament on vastutav valdkondade eest alates finantsturgude reguleerimisest ja lõpetades tarbijakaitse või süsinikdioksiidi heitkoguste piiramisega. Praktilised näited selle kohta, kuidas Euroopa Parlament kasutab oma õigusloomevolitusi oma kodanike elu parandamiseks, on ohtlike lennuettevõtjate must nimekiri, helistamis- ja rändlustasude alandamine Euroopas või keemiatoodete ohutu kasutamise eeskiri. Muude näidete hulka kuuluvad sotsiaalset dumpingut tõkestavate teenuste osutamise eeskiri, ranged toiduohutuse normid või oluliste infrastruktuuriprojektide rahastamine.
Praegu langetab Euroopa Parlament koos liikmesriikide valitsusi esindava ministrite nõukoguga otsuse umbes 75 protsendi ELi õigusaktide kohta. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on parlamendi õigusloomevolitused nõukoguga peaaegu 100 protsendil juhtumitest võrdsed. See tähendab, et Euroopa Parlament saab nõukoguga samaväärse õiguse võtta vastu õigusakte valdkondades, mille puhul parlamendiga varem ainult konsulteeriti või millesse teda üldse ei kaasatud, näiteks seaduslik sisseränne, õigusalane koostöö kriminaalasjade puhul ning kaubanduspoliitika, põllumajanduse ja kalanduse mõningad aspektid. Uue lepinguga saavutatakse riikide tasandil senisest suurem läbipaistvus ja demokraatia. Peale selle tuuakse lepingu abil esimest korda ELi õigusraamistikku kohalik ja piirkondlik mõõde, mis aitab tagada, et otsused langetatakse kodanikele lähedal.
Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal võttis EL endale võitluses kliimamuutustega juhtrolli. Otsustavaks sammuks keskkonna kaitsmisel oli sellekohaste õigusaktide pakme heakskiitmine. Pakme eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 20 protsendi võrra 2020. aastaks. See töö peaks jätkuma Euroopa Parlamendi järgmise koosseisu ametiajal. Järgmistel aastatel kuulub prioriteetide hulka energiaallikate mitmekesistaminegi.
Lahenduste otsingul
Praegu seisame vastamisi sügava majandus- ja finantskriisiga. Kodanikud muretsevad oma töökohtade, laenude ja igakuiste arvete maksmise pärast. Need on elulised raskused, millega Euroopa valijad toime tulema peavad. Ükski riik ei suuda neid probleeme üksinda lahendada. Euroopas vajame nende probleemide üleeuroopalist lahendust.
Euroopa Parlament on nõudnud finantsturgude senisest rangemat reguleerimist ja pangandussüsteemi suuremat läbipaistvust. Ta annab oma panuse kodanike usalduse taastamisse ja sotsiaalsel turumajandusel põhineva tuleviku ülesehitusse: turg peab olema inimeste teenistuses.
ELil on vahendid, millega saame vastu astuda tuleviku väljakutsetele. Praegu on väga hea aeg anda Euroopa projektile uus suund, dünaamika ja visioon. Ma loodan, et Eesti kodanikud kasutavad 7. juunil oma olulist demokraatlikku õigust hääletada, et teha valik. EL mängib kõigi meie tulevikus olulist rolli.
Eelseisvad valimised annavad kodanikele võimaluse tõstatada oma probleeme kandidaatide vahendusel ja hääletada sellise ELi poolt, millist nad sooviksid näha. Kui teile läheb korda, missuguseid otsuseid Brüsselis ja Strasbourgis langetatakse ning kes neid langetab, tehke oma hääl kuuldavaks. Öelge oma sõna!