Titad naudivad massaaži ja kehakultuuri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pisike Bruno tunneb end ema Reena käte vahel kindlalt, võimlemispallil harjutusi teha on lihtne ja lõbus.
Pisike Bruno tunneb end ema Reena käte vahel kindlalt, võimlemispallil harjutusi teha on lihtne ja lõbus. Foto: Urmas Luik

Massaaži peetakse pigem vanemate inimeste kondivalude peletajaks, tegelikult sobib see mõnus protseduur igas vanuses lastelegi.

Pärnu haigla taastusravi osakonda võimlema, ujuma ja ravimassaaži saama saadavad perearstid nii beebisid kui vanemaid lapsi, kellel lihaspinged või lihaste lõtvus, närvisüsteemi häired, südamehaigused, kaasasündinud liikumispuue. Tihti tekivad imikutel probleemid riskirasedusest või keerulisest sünnitusest tingituna.

Vesi ja võimlemine toovad tervise

Väikelaste ravivõimlemist ja massaaži teevad taastusravi osakonnas füsioterapeudid Anneli Leppik ja Annika Salumets, viimasena nimetatu tegeleb ühtlasi imikute ujutamisega. "Ujumine aitab samade probleemide puhul, see nii lõõgastab kui tugevdab lihaseid," seletas Leppik.

Vanemate rahustuseks võib öelda, et enamik taastusravile saadetud lastest on kergete lihastoonusehäiretega ja tervistuvad täielikult. "Peame vahel psühholoogidki olema," nentis Leppik. "Noored emad on tihti lapse diagnoosist või probleemidest väga ehmunud. Meie seletame rahulikult, et paanikaks pole põhjust ja paljud häired mööduvad kiiresti, kui korralikult harjutusi teha."

Leppik rõhutas, et lastega peab toimetama kindlalt ja rahulikult. "Rahmeldada ei tohi. Mina näitan lapsega massaaživõtte või harjutuse ette ja lasen emal proovida, aga kui vanem on ebakindel või kiirustab, tunnetab laps seda kohe ja läheb pingesse," rääkis füsioterapeut.

Salumets kiitis siinkohal tublisid isasid. Näiteks vahel ei julge ema last vette panna ja ema pinget tajudes ajab laps end pulka. Isa suurte kindlate käte vahel aga on tita rahulik ja lõõgastunud.

Ujuda on mõnus

Üldjuhul meeldib massaaž beebidele hästi, vaid üksikjuhtudel on beebil suur puutetundlikkus ja ta ei taha palli või vaipa katsuda. Väga nauditav on lastele ujumine, kahjuks puuduvad Pärnus võimalused tervete beebidega võimlemiseks ja nende ujutamiseks. Haigla taastusravi osakonda saab tulla vaid pere- või eriarsti saatekirjaga.

"Olen käinud spaades beebiujumiseks kohta küsimas, kuid kahjuks eelistatakse titadele maksujõulisi turiste," nentis Salumets. Pisut tehakse võimlemisharjutusi beebikoolides. Füsioterapeudid soovitavad beebisid "treenida" kodus näiteks suure palli peal, sellised harjutused tugevdavad kogu lihaskonda.

Aktiivsust ei tohiks unustada tita kasvadeski. "Lastel on aina rohkem rühihäireid ja korralikult arenemata lihaseid," ütles Lepik. "Mänguasjade hulgast olulisem on see, et laps saaks palju liikuda, õues olla, rattaga sõita, hüpata ja ronida."

Taastusravi osakonna juhataja Kaja Elstein väitis, et terved lapsed ravimassaaži ei vaja, küll võiksid emad beebisid hellitada mõnusate silitustega piki selga ning jäsemeid sõrme- ja varbaotstest südame poole.

Terve lapse puhul on tähtis elustiil: et vanemad tegeleksid ja mängiksid lapsega, stimuleeriksid liikuma, ujutaksid.

"Samuti ei tohiks last liiga vara istuma või kõndima utsitada, iga beebi areneb oma tempos," rääkis Elstein. "Last võib panna istuma, kui ta ise suudab istuma tulla, siis on tema lihased selleks küllalt tugevad. Püsti tõuseb laps pärast roomamisfaasi, mis on ettevalmistus seismiseks ja kõndimiseks. Ärge pange last käimistooli, kui ta pole veel õppinud roomamagi."

Nohu vastu varbamassaaž

Massöör Agnes Pukk julgustab vanemaid rohkem ise lapsi masseerima ja refleksoteraapia abiga eri vaevusi leevendama.

"Beebidel on tihti lihaspinged, mis väljenduvad näiteks pea kuklas hoidmises, seismisel varbaotstele toetumises," rääkis massöör. "Tihti on need põhjustatud äkksünnist ja hapnikupuudusest või sellest, et kaksikutest lastel on kõhus olnud liiga kitsas."

Beebit võib õrnalt masseerida talla alt, kus asub palju tähtsaid refleksipunkte.

Lihtsate võtetega saab last aidata kõhuvaevuste puhul, tehes sõrmega õrnalt ringe ümber kannapadjakese ja vajutades päkkade alaserva. Nohu puhul on abi paar korda päevas lapse varvaste mudimisest. Kõrvavalu korral soovitatakse masseerida päkka kahe kõige väiksema varba alt. Rahutut last uinutab magama kerge kulmude silitamine nina poolt kulmu välisnurkade suunas.

Tagasi üles