Naali-Marie Liivrand: Ametniku jutt ei veennud

Tuleb välja, et Eesti spetsialistid seljatavad soomlasi. Annely Reinloo pikk selgitus (vt PP 13.06) ei veennud mind loomade tekitatud reostuse ohutuses suplusrannale. Toodud väide, et kunagi oli Pärnu rannaniidul kuni 400 looma, on juba seetõttu väär, et neid ei karjatatud seal ööpäev läbi, vaid aeti ööseks lauta, kuhu nad jätsid suurema osa väljaheiteist. Ka ei ole andmeid, et oleks sel ajal pidevalt tehtud veeproove. 1980. aastal keelati Pärnu linnas loomapidamine ja rannaniidul karjatamine, sest leiti, et see ei ole sobiv kuurortlinnale ja reostab randa.

Vana-Pärnu rannas niideti igal aastal peaaegu kogu ala, niitmata jäid ainult sügavamad lõukad, heina koristasid loomapidajad, roog põletati ja tulemuseks oli kaunis rannaniit. Ainult 2011. aastal jäeti niitmata kuni 2012. aasta sügiseni, kui hõljukniidukiga niideti maha puitunud pilliroog, mis jäeti koristamata.

Reinloo toodud näide Šveitsi alpiaasadelt on naeruväärne, sest meil on tegemist madala ja märja Pärnu jõe valgalaga. Meilgi on täiesti mõeldav loomade karjatamine aladel, kus ei ole ohtu veekogudele ja suplusrandadele.