Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/06/6524873t1h0aa0.jpg)
Tuleb välja, et Eesti spetsialistid seljatavad soomlasi. Annely Reinloo pikk selgitus (vt PP 13.06) ei veennud mind loomade tekitatud reostuse ohutuses suplusrannale. Toodud väide, et kunagi oli Pärnu rannaniidul kuni 400 looma, on juba seetõttu väär, et neid ei karjatatud seal ööpäev läbi, vaid aeti ööseks lauta, kuhu nad jätsid suurema osa väljaheiteist. Ka ei ole andmeid, et oleks sel ajal pidevalt tehtud veeproove. 1980. aastal keelati Pärnu linnas loomapidamine ja rannaniidul karjatamine, sest leiti, et see ei ole sobiv kuurortlinnale ja reostab randa.
Vana-Pärnu rannas niideti igal aastal peaaegu kogu ala, niitmata jäid ainult sügavamad lõukad, heina koristasid loomapidajad, roog põletati ja tulemuseks oli kaunis rannaniit. Ainult 2011. aastal jäeti niitmata kuni 2012. aasta sügiseni, kui hõljukniidukiga niideti maha puitunud pilliroog, mis jäeti koristamata.