Kesklinna lasteaiapere käis õppepäeval Põhja-Lätis

Matias Jansoni skulptuur "Läbi sajandite" Cesises. Foto: Erakogu

Pärnu Kesklinna lasteaial on pikaajaline tõhus koostöö olnud MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus Harediga.

Oleme koos Haredi toimeka meeskonnaga end keskkonnaalaselt harinud põnevates Eestimaa paikades. Eelmise aasta suvehakul tekkis mõte õppida tundma oma naaberriigi loodust ja vaatamisväärsusi ja sedakorda saigi meie õppepäev sihi Põhja-Lätti.

Põhja-Läti (Vidzeme) asub Läti kirdeosas ning on kultuuriajalooliselt ja looduslikult huvitav piirkond, kus muuhulgas asuvad  iidsed linnad Sigulda ja Cèsis, Gauja rahvuspark ja Läti kõrgeim tipp Gaizinši.

Meie keskkonnahariduslik rännak algab Ungru mõisas (Ungurmuiža), kus võtab meid lahkesti vastu giid, kes annab väga põhjaliku ülevaate suhteliselt hästi säilinud ja nüüd restaureerimisel olevast hoonest. Ungru mõis on ainus säilinud 18. sajandi puuarhitektuurimälestis Lätis. Häärberi ehitas parun von Kampenhausen oma kodumajaks 1732. aastal. Ungurmuiža ansambel barokkstiilis mõisahoonega mõjus suursuguselt, jättes hinge unikaalsete seina- ja laemaalingute ilu. Mõisahoone koos giidiga nähtud, oli meil au jalutada läbi vana pargi teemajja ja nagu mõisaproudele kohane, teed rüübata ja maitsvat rabarberikooki süüa. Peale väikest teepausi kogunesime mõisa kaunisse parki ja Eve Külmalliku juhendamisel mängisime kividega. Uskumatu, kui palju põnevaid mängulisi hetki võib anda kaks väikest kivi sinu peos!

Edasi jätkub meie õppepäev Võnnu radadel. Sõites Vidzeme südame Césise poole, saame palju huvitavat selle linna kohta kuulda Martin Aherilt. Astudes 800 aastat vanas linnas bussist välja, tervitab meid 33kraadine kuumus, mis kohati kippus väsitama. Kuid sealse linna lillerohkus, keskaegsed lossivaremed koos pargi iluga lõid romantilise meeleolu, mis pani unustama palavuse ja väsimuse. Sirje ja Georg Aherilt saame teada, et vana loss on pärit 13. sajandist ja lõplikult valmis 16. sajandil. Kahjuks hävitati loss Põhjasõjas ja pärast seda pole sõjalisel otstarbel kasutatud. Vana lossi varemete kõrval on 18. sajandil ehitatud uus loss, kus praegu on ajaloo- ja koduloomuuseum.

Lossi lähedal asub Püha Jaani kirik, mis on ehitatud 13.sajandi lõpus, siis oli see suurim kirik Vidzemes. Hoolimata aja jooksul toimunud muudatustest, on see säilitanud hiilguse ja mõjukuse oma Johann Köleri altarimaali, oreli ja hauakivide kollektsiooniga.

Kiriku ees on Matias Jansoni skulptuur „Läbi sajandite“. Skulptuur kujutab laternakandjat, sümboliseerides võitu keskaja pimeduse üle. Aherite vahendusel saame kuulda põneva legendi laternakandjast. Tänapäevalgi arvatakse, et kui hõõruda laternakandja laternat, võib näha tulevikku.

Linna keskväljakul terendab monument Eesti ja Läti relvavendlusele, mälestamaks ühist võitu Võnnu lahingus Landeswehri vägede vastu 23. juunil 1919.

Pärast väikest linnaringi jätkub sõit Priekuli poole, kus meid ootab Priekuli Mezmalina lasteaiapere. Saame põgusa ülevaate nende  loodus- ja keskkonnaalastest tegevustest ning julgemad meist läbivad lasteaia kõrval olevas metsatukas loodusõpperaja läbi iidsete puujuurte, kõrguste ja seiklusraja. Lahkelt näidatakse meile maja, mis on üsna ruumikas ja jätab väga lastesõbraliku ja koduse tunde.

Täname pererahvast ja ees ootab meie õppepäeva viimane peatuspaik Koivaliina (Gaujiena), täpsemalt Gaujiena mõisakompleks pargi, keskaegse linnuse varemetega ja Annina muuseumiga ülikauni Koiva jõe kaldal. Kohale jõudes teeb väikese sissejuhatuse Koivaliina ajalukku Sirje Aher.

Edasi võtab juhtimise üle mõnusalt humoorika jutuga giid, kes hiljem, Jāzeps Vītolsi Annina majamuuseumis osutub väga sarnaseks läti helilooja endaga.

Gaujiena mõisakompleks on üks suuremaid Lätis, mille dominant on võimas kuuest joonia sambast koosneva sammastiku ja  treppi valvavate lamavate lõvidega peahoone – Koivaliina Uus loss. Praegu asub lossis Koivaliina gümnaasium. Lossis on ka kooli- ja koduloomuuseum.

Edasi viib rada meid Gaujiena kauni mõisapargi endise õllepruulija maja juurde, mille Läti valitsus kinkis omal ajal lätlaste armastatud heliloojale, dirigendile, pianistile ja Läti konservatooriumi asutajale Jāzeps Vītolsile, kes abikaasa Annijaga käisid seal suvitamas ja pühasid veetmas.

Majale sai nimeks Annina ja 1961. aastal sisustati majja Jāzeps Vītolsi majamuuseum, milles eksponeeritakse tema töötuba. Kaheksakümnendate lõpust peetakse igal aastal sealsamas Gaujiena pargis tiigi kaldal Jāzeps Vītolsi laulupäeva, kuhu kogunevad koorid kogu Lätist.

Päev lõpeb Gaujiena mõisapargi maalilisel tiigi kaldal piknikuga, kus võtame nähtu-kuuldu kokku ja teeme vaikselt uusi plaane. Vapramad aga käivad samal ajal end lämmatava palavuse eest Koiva jõe kiirevoolulises vees jahutamas. Ja ongi juba aeg tagasi koduteele sättida.