Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
/nginx/o/2013/07/03/1871090t1h9da0.jpg)
Nende ridade lugemise ajaks on ehk saabunud selgus, mis on saanud Egiptuse presidendist Mohamed Morsist, kas ta võttis kuulda opositsiooni nõuet lahkuda ametist või ...?
Nõudmise esitajad Rahvuslikust Päästerindest (aga ka ”30. juuni rindest“) kuulutasid oma ettevõtmise varakult ”teiseks revolutsiooniks“, ehk siis peavad esimeseks diktaator Hosni Mubaraki kukutamist veebruaris 2011. Tegemist on teadliku vassimisega, sest toona toimus lihtsalt riigipööre. Armee kõrvaldas diktaatori, kuid jäi ise võimule ja jättis näiteks Mubaraki peaministri kindral Ahmed Shafiki ametisse (seesama mees kandideeris Morsi vastu presidendivalimistel). Mass oli küll tänavail ja kandis ohvreid (900 tapetut 18 päeva jooksul), ent massivõitluse tulem taandus esialgu vaid mõne isiku väljavahetamisele, režiim jäi püsima.