/nginx/o/2017/02/21/6362579t1h2d39.jpg)
Eurosaadikud on valitud. Ega muud kui õnne kuuele mehele ning naisele, kes lähevad Brüsselisse Eesti asja ajama! Kahjuks, aga võib-olla mõne mehe õnneks ei saa me kunagi teada, kes parteibroileritest kui palju hääli korjas. Kinnised nimekirjad hoiavad saladust hoolikalt.
Lootus, et rahvas valib ideoloogiate vahel, kustus pühapäeval. Eesti inimese usk väljapaistva isiku suutlikkusesse on sedavõrd tugev, et seda usu vastu partei vägevusse naljalt välja ei vaheta.
Mis edasi? Järgmised valimised! Sügisel otsustab rahvas, kelle hooleks usaldab ta oma elukoha järgse valla või kodulinna saatuse üsna pikaks ajaks - järgmiseks neljaks aastaringiks.
Usun, et raske majandusolukord paneb seekord iga kodaniku mõtlema: kas too või teine vallavanemaks rühkiv kandidaat saab ikka hakkama omavalitsuse ränga laenukoorma, kokkusulanud eelarve, kasvava tööpuudusega?
Ilmselt on käes aeg, kui meie maakonna hädisemates omavalitsustes tehakse tuul alla neile juhtidele, kes pole suutnud hoida usaldussuhet oma valla või linna ning kodanike vahel, samuti valla ja riigi vahel. Neilegi, kes avaliku raha laristamisega pole suutnud piiri pidada.
Kas aga Eestis piisab demokraatiat, et rahvas kui kõrgeima võimu kandja saaks oma tahet sügisel ellu viia?
Minu meelest peab meie piimahabemega demokraatia veel mitmel arenguvestlusel käima. Üks arengupeetuse tunnuseid on kindlasti valija eest olulise info varjamine ehk valimisjärgsesse aega kavandatava piinlikus saladuses hoidmine.
Valija ei tea praegu, millise erakonna või valimisliiduga heidab tema lemmik pärast valimistulemuste selgumist ühte. Ja see teadmatus pole teps mitte hea.
Erakondade poolt vaadates on arusaadav, et tahetakse hoida käed vabad igasugusteks kombinatsioonideks. Lihtinimese vaatenurgast võttes on täiesti arusaamatu, kuidas muidu koera ning kassina käituvad erakonnad on pärast valimisi rõõmsalt nõus poliitabiellu astuma ning üksmeeles võimupirukat jagama.
Usun, et kodanikule on tähtis varakult teada, kuidas tema hääl võimuliidus tööle hakkab. Ehk kui kasutada Pärnu näidet, siis valijale on oluline teada, millised erakonnad on valmis Mart Viisitamme meeskonnas linna edasi juhtima ning missugused poliitjõud tahavad uue kapteni käe all vastutuse üle võtta.
See mõte pole juhuslikult pähe tulnud näide, vaid tuleneb Keskerakonna Pärnu linnaorganisatsiooni otsusest Viisitamm linnapeakandidaadiks seada.
Väljakutse valimislahinguks on seega Keskerakonna sõjasarvest puhutud ning usun, et peagi vastavad sellele ülejäänud poliitjõud.
Sama kehtib minu meelest iga teise omavalitsuse suhtes. Olgu see kas või riigi kõige väiksema elanike arvuga Ruhnu vald, kus pea alati kohalikel valimistel mitu nimekirja omavahel võistelnud on. Pärnu linnast rääkimata.
Meie maakonna pealinna maine veereb Pärnumaa tasasest maastikust hoolimata üha suurema hooga mäest alla ja siin aitab vaid uute inimeste kaasamine linnajuhtimisse.
Minu arvates on aeg küps hoopis uut sorti koostööks erakondade vahel. Pärnu linna päästmine needusest pole võimalik, kui sügisel läheb iga erakond eraldi valimisvõitu noolima ning loodab edu korral endast väiksemate poliitsabarakkude abil võimu haarata. Linnajuhtimiseks peab olema riigimehelikku tarkust ning tasakaalukust, jaguma oskust ja tahet juba valimiseelseteks kokkulepeteks.
Näiteks võiksid erakonnad, mis soovivad näha Viisitamme jätkamist kaptenisillal, omavahel kokku leppida ja sellest avalikult linnarahvale kuulutada. Ja need parteid, mis tahavad uue linnapeaga rooli hoida ning temaga kambüüsi jagada, sellest pärnakatele avalikult teada anda.
Pärnu kui Eesti ilusaim suvituslinn, kui rahvusvaheline kultuuri- ja hariduselu ning kaubandusteede sõlmpunkt, aga ka Eesti Vabariigi sünnilinn on seda väärt, et aidata ta välja vabast langemisest, et avada Pärnu langevari enne fataalset kokkupõrget pankrotiga.
Küsimusele, kas selle päästeoperatsiooniga saab hakkama keskerakondlik kapten ja tema pidevalt vahetuv meeskond või annavad pärnakad rooli üle teisele mehele-naisele, tuleks vastust otsida juba alanud suvel.
Poliitilise edasimineku eeldus on kindlasti dialoog ja senisest ausamad, erakonnaülesed kokkulepped. Kas või kokkulepe tulevase ühise linnapeakandidaadi ning tema meeskonna suhtes.