/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100680t1h7671.jpg)
Keskerakond ei väsi ennast kuulutamast Euroopa Parlamendi valimiste võitjaks, kuid sisuline pilt on hoopis teistsugune ja mõtlemisainet pakkuv. Kogu Keskerakonna 12-liikmeline nimekiri kogus 103 525 häält, kulutades kampaaniale miljoneid kroone.
Juhtkiri: Valimised võitis Indrek Tarand
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üksikkandidaat Indrek Tarand võttis 102 509 häält, kulutades 40 000 krooni toetajate raha.
Tarand tegi esimese valimistulemuse 14 valimisringkonnas 17st. Tallinnas oli ta Keskerakonna järel teine, Ida-Virumaal võidutses Keskerakond üle 63protsendise toetusega ja Võrumaa jäi truuks omakandimehest Ivari Padarile. Tarandi ees langes isegi Reformierakonna pikaajaline kants Tartu linn. Pärnumaal sai Tarand pea kaks korda niipalju hääli kui Keskerakond.
Keskerakonnal on suur toetus üksnes Tallinnas ja Ida-Virumaal, üleriigiline tegijaks olemine oli neil valimistel müüt.
Omaette paradoks on, et kinnised nimekirjad maksid kätte sotsidele ning Isamaa ja Res Publica Liidule, mis pooldasid avatud nimekirju. Parteiliste kandidaatide esiplaanile seadmise korraldasid Kesk- ja Reformierakond, mõlemad tulid omadega välja. Nii võib öelda, et Tarandile läksid valima tulnud inimeste protestihääled suletud nimekirjade vastu, samuti mingi osa ennekõike IRLi ja sotside häältest.
Omamoodi kurioosum on Rahvaliit, mis ennast 10 000-liikmelise erakonnana reklaamides kogus vaid 8866 häält. Isegi omade toetust nappis!
Osavõtt valimistest, mis Eestis oli 43,2 protsenti (2004. aastal ligi 27 protsenti) ja Pärnumaal 37,9 protsenti (2004. aastal 25 protsenti), näitas varasemast suuremat poolehoidu Euroopa Liidule ning mõistmist, et ELi kuuludes peame Euroopa asjades suutma ja tahtma kaasa rääkida.