Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
/nginx/o/2013/07/09/1886538t1hb221.jpg)
Tagantjärele hinnates oli riigipööramine Egiptuses hästi kavandatud ja loogiliselt läbi viidud, ent loodetud tulemust pole – uus ajutine valitsus oli veel eilegi loomata, veri voolab ja vastupanu riigipöörajatele käib kogu riigi ulatuses. Seda pühapäevast (7.07) alates välisturismi keskustes Sharm el-Sheikhis ja Hurghadas. Oli see muslimivendade võim, mis oli, ent turistide julgeolek oli tagatud. Oma kodanike ja vastasrinnagi oma, sest riigipöördejärgse esimese nädalaga on tapetud üle saja inimese ehk kaks korda rohkem kui muslimivendade aastase võimuloleku jooksul.
Ainuüksi nende arvude mainimine annab õiguse küsida – kas riigipöörde organiseerijad, eeskätt noorteorganisatsiooni Tamarrud liikmed, kelle tegevust, sealhulgas kurikuulsat 22 miljoni allkirja kogumist mitmed lääne juhtivad telekanalid igati propageerisid, just säärast tulemust tahtsidki. Seda enam, et Egiptus pole esimene Lähis- ja Kesk-Ida riik, mis on kohalike, revolutsioonist kilkavate aktivistide avantüüride ja provokatsioonide abil viimastel aastatel lootusetult ja aastaiks segi pööratud – Tuneesia, Liibüa, Jeemen, Süüria, nüüd siis Egiptuski.