Tom Odell, “Long Way Down”

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Nooruke briti kaunishing Tom Odell on varem meedias väitnud, et tal poleks midagi selle vastu, kui inimesed teda „meessoost Adele’iks“ kutsuksid, kuna see tähendab tema jaoks muusika lihtsuses peituva võlu ja puhaste emotsioonide võidukäiku.

Laulja debüütalbumit „Long Way Down“ ei saa nimetada ei rohkem ega vähem kui „lihtsalt võluvaks“, kohati ehk isegi liiga lihtsaks, ent niisama sageli küllalt võluvaks, et meepotis olev tõrvatilk peaaegu ära lahustada.

Tom Odell ei ole mingi lüüriline geenius, ent tema tekstid mõjuvad ja puudutavad, eriti XX-kromosoomidega isendeid. Kui välja arvata paar helgemat hetke, on plaadi keskmeks enesehävituslik armastus – tugev, inimesi kokku ja veel tugevamalt lahku viiv armastus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles