Veeohutus on suuresti enda teha

Ehkki võiks arvata, et õnnetustesse satuvad pigem elukutselised merekündjad, kes rutiini ohvriks langedes võivad hooletuks muutuda, ähvardab suurem oht siiski pühapäevaseilajaid. Foto: Ardi Truija

Kui läinud aasta esimese kuue kuuga tuli Lääne prefektuuri tööpiirkonnas käia päästjatel merelt seal hätta sattunud inimesi ära toomas 23 korral, on tänavu selliseid juhtumeid olnud sama aja jooksul pea poole rohkem.

Ja karta on, et õnnetusi tuleb juurde. Sest nagu märkis Virtsu vabatahtlik merepäästja Tauno Tähe, on suvi selline aeg, kui inimesed võtavad asju kergemalt ja tihtilugu minnakse võimaluse korral merele lõbutsema. Paraku võib lõbutsemine viia vigadeni. Meri aga pole vigade suhtes just väga andestav.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on merehätta sattumise peamisteks põhjusteks navigatsioonivead, tehnilised rikked ja kütuse lõppemine. Tihti ei tunta merel liiklemise reegleid ja väikelaeva varustusele esitatavaid nõudeid.