/nginx/o/2009/05/08/175918t1h5ad1.jpg)
Tütarlastekoor Elise naasis kümnepäevaselt koorimuusikat tulvil seikluselt Prantsusmaal Nancys. Juba kilomeetrite kauguselt enne Pariisi sissesõitu võis silmata Eiffeli torni graatsilist siluetti.
Elise tütarlastekoor käis Prantsusmaad avastamas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pariisi sümbolite külastamise päev viis neidised kõigepealt Montmartre'ile, et imetleda kaunist Sacré-Curi kirikut. Edasi liikusime metrooga keset jõge asuvale looduslikule saarele nimega Ile de la Cité, kus asub kuulus Notre-Dame ehk Pariisi Jumalaema kirik.
Jalutuskäik ilusas Tuileries' aias, seejärel reis Champs-Élyseés' kirevat tänavat pidi Triumfikaare ehk Arc de Triomphe'ini. Tegu on Napoleoni sõjavõitude auks ehitatud võimsa monumendiga.
Rohkem kui 300 meetri kõrguse Eiffeli külastamisele eelnes nauditav laevaretk Seine'i jõel. Eiffel osutus kirsiks tordil: õhtusel ajal kujutab see kauni valgustusega torn endast võrratut vaatepilti.
Uut päeva alustasime maailma ühes suuremas kunstimuuseumis Louvre'is. Paraku jääb mõnest tunnist selle hiigelsuure muuseumiga tutvumiseks väheks, kuid mulje sai kujundatud.
Pärastlõuna kulges juba bussiga Nancy poole sõites - see on linn, kus maailma kooride festival aset leidis.
Imearmas ligemale 200 000 elanikuga Nancy asub orus ning on üpris suures osas suutnud säilitada oma ajaloolise pärandi ja arhitektuuri.
Meile meeldis seal esimesest hetkest, oma osa mängis suurepärane suveilmgi. Sihtpunktis tervitasid meid festivali organisaatorid, kes kõik olid ütlemata soojad ja lahked inimesed.
Saabumise puhul pandi meie lahtilaulmata hääled proovile ja paluti esitada tervituslaul. Elise koor sai sellega suurepäraselt hakkama. Pärast pikka õhtusööki viidi meid suurde halli, kus külaliskoore tervitati suurejoonelise kontserdiga.
Meeleoluka õhtu lõpus viidi meid kokku majutusperedega.
Kuigi prantslased üldiselt heameelega inglise keelt ei räägi, said kahekaupa peredesse majutatud tüdrukud oma soovide edastamisega hakkama: kes joonistas pilte, et end arusaadavaks teha, kes kasutas kehakeelt.
Oma esimest täispikka päeva alustasime lauluprooviga looduskaunis paigas, umbes Munamäe- kõrguse künka otsas kirikus. Pärast proovi kostitati meid uskumatult mitmekesise ja küllusliku lõunaga.
Õhtul saime oma esimesed kontserdiristsed: esinesime kesklinna kirikus koos Ukraina kooriga. Järgmised päevad olid tulvil esinemisi, mis vaheldusid rikkalike söömaaegadega.
Üks meeldejäävamaid kontserte oli kindlasti külas, kus perede juures ööbisime, Colombey-les-Belles'i koolis. Vaatamata sellele, et tegu oli päeva kolmanda kontserdiga, ei olnud lauljate ega Elise energilise ja laval alati särava koorijuhi Kai-Tõe Ellermaa ilmes tüdimust või väsimust.
Kooli aula oli tihedalt kuulajaid täis pikitud ja sealne publik tundus Elise esinemisest eriti hea meeleolu saavat, koor tegi veatu etteaste nagu ikka ning publik aplodeeris neile soojade naeratuste saatel.
Nancys veedetud päevadest jäi mulje, et prantslased on ääretult sõbralikud ja abivalmid. Vähemalt pisema piirkonna rahvas on küll väga ühtehoidev ja üksteist toetav kogukond, kelle juures külalised tunnevad end koduselt ja teretulnuna.
Laupäeval toimus suurejooneline lõppkontsert Nancy linna keskuses Stanislasi väljakul. Tegemist on väga uhke platsiga, mida ääristab viis suurejoonelist paleed ja mille keskel kõrgub kuningas Stanislasi monument.
Enne veel, kui ligi 1000 lauljat õhtusel laval nii ühise suure koosseisuna kui eraldi üles asusid, osalesid Elise neiud meeleolukas rongkäigus, kus kõik koorid oma efektsetes lavakostüümides end linnarahvale tutvustasid.