Kommentaar: Egiptus on nagu 2002. aasta Venezuela

Toomas Alatalu
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mohamed Morsi toetajad öise Kairo tänavatel.
Mohamed Morsi toetajad öise Kairo tänavatel. Foto: Reuters

Täna on USA riigisekretär John Kerry järjekordselt Jordaanias üritamas Iisraeli ja Palestiina liidrite lepitamist. Kerry asetäitja William Burns oli aga esmaspäeval-teisipäeval esimese kõrge lääne tegelasena Kairos, et kohtuda Egiptuse uute juhtide kõrval ka kõigi peamiste poliitjõudude esindajatega, missioon, mis jäi sõna otseses mõttes poolikuks, sest temaga keeldus kohtumast algul riigipööret toetanud teine islamistlik partei An-Nur, kukutatud presidendi Morsi erakond ehk muslimivennad korraldasid aga esmaspäeva õhtul suurima riigipöördejärgse protesti, mis viis uutele veristele kokkupõrgetele. Protestijate kinnitusel jäävad nad tänavatele, kuni Morsi on ametisse ennistatud.

Kahjuks ette teada olnud ja jätkuva positsioonisõja tingimustes on paslik juhtida tähelepanu sellele, et riigipöörajaid väisas mitte USA riigisekretär, vaid aseriigisekretär ja et viimast teele saates USA riigidepartemang veel kord kinnitas, et nad jätkuvalt uurivad, kas ikka oli tegu riigipöördega või mitte.

Lihtsustatult öeldes on seis rahvusvahelise õiguse seisukohalt analoogne veebruariga 2002, kui toimus riigipööre Venezuelas ja USA president George W. Bush tunnustas riigipöörajaid, mida ei teinud aga ükski teine Ameerika mandri riik. Sest säärane oli Ameerika Riikide Organisatsiooni ametlik, tollal alles äsja kokkulepitud poliitika: mitte toetada jõuga võimu haarajaid. Nagu teada, tagas enamiku riikide kollektiivne hoiak Hugo Chavezi tagasipöördumise võimule ja Bushil tuli sellega leppida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles