Täna Tartus algaval laulupeol läidetud üldlaulupeotuli alustab teekonda Tallinnasse veeteed pidi esmalt mööda jõgesid Tartust Pärnusse. Seejärel tuuakse Kihnus süttiv tantsupeotuli meritsi Pärnu, et seal laulupeotulega üheks saada. Edasi liigub tuletoojate meeskond saarte kaudu pealinna.
Tuletoomine kestab 2. juulini ja tuletulemist veeteel saavad kõik jälgida nii jõgede kallastel kui sildadel. Õhtuti on võimalik tulla tuld tervitama maabumiskohtades korraldatavatele rahvapidudele.
Reaalajas näeb tule teekonda Postimehe veebiküljel, liikuv täpp annab teada, kus tulemeeskond parajasti liigub.
Meeleolukas retk
Tuletoojate meeskonna purseri Hannes Astoki jutu järgi asutakse täna Tartust teele samasuguse viikingipaadiga, nagu siin tuhatkond aastat tagasi seilasid. "Alguses sõidame viikingipaadiga, seejärel Võrtsjärvele jõudes kalepurjekaga ning edasi haabjatega," teatas ta. Võrtsjärve kalepurjekas oli oluline töölaev veel sajand tagasi. Soomaa ühepuulootsikud ehk haabjad, millel tuli liigub Võrtsjärvelt Pärnusse, on ainulaadsed veesõidukid, mis aastasadu olid soode keskel elavate inimeste sõiduvahendiks. Et mõni soid-rabasid ühendav jõeke on madalike ja langenud puude tõttu kohati läbimatu, tuleb seal haabjas õlale võtta ja seda maitsi vedada.
"Selline meeleolukas retk saab see olema, viikingipaadis on kümme sõudjat, kapten ja tüürimees, kale peale mahub mitukümmend meest. Võrtsjärvelt tuleme kolme haabjaga, igaühes kaks-kolm meest," tutvustas Astok eesseisvat seiklust.
Soomaale jõudes liigutakse sealt Karuskose kaudu Tori-Jõesuusse, sealt Reiusse. Kolmapäeval, 24. juunil kell 19 algab tuletoojate auks rahvapidu Karuskosel, neljapäeval 25. juunil kell 19 Tori-Jõesuus Hiieaasal ja reedel, 26. juunil kell 19 Paikuse-Reiu vabaõhulaval. Rahvapidudel esinevad kohalikud rahvakunstikollektiivid. Jagatakse laululehti, mille järgi saavad laulda kõik. Tuld hoitakse tormilaternas, sealt võetakse see kaldal käsitõrvikusse, mis antakse üle kohalikule vallavanemale. Tuletoojatel on ühes gaasil töötav tulealus, kus tuld simmani ajal hoitakse.
Reidu tuuakse meestele järele viikingipaat, mis haabjate saatel Pärnu poole teele asub.
"Puulaevandus on vahva asi, vahepeal on see traditsioon ära kadunud. Niisiis on tegu ajaloolise innovatsiooni taaselustamisega," lisas purser Astok.
Veeteedel liikumisel on oma selge põhjus. Tänavune tantsupidu kannab nime "Meri" ja laulupidu "Üheshingamine". Kes korra on paadis aerud kätte võtnud, teab hästi, et sõudmine nõuab ladusat meeskonnatööd ja ühist hingamist ning lauldes liigub iga paat kiiremini.
Laupäeval, 27. juunil kell 19 algab Pärnus laulu- ja tantsupeotule ühinemise vaatemäng, mida kirjeldas tuletulemise projektijuht Mart Tõnismäe.
23. juunil süüdatakse Kihnu jaanitulel tantsupeotuli ja pannakse see hoiule, kuni laupäeva, 27. juuni hommikul tuuakse tuli kaluripaatidega Pärnusse. Paatides sõidavad rahvatantsijad ning Kihnu-Virve pereansambelgi. Samal päeval kell 19 läheneb Pärnu Kesklinna sillale kolm aluste seltskonda: vastvalminud puulaev Ruhnu Karu, viikingilodjal laulupeotuli ja kaluripaatidega tantsupeotuli.
Pidulik vaatemäng
Kesklinna silla jalakäijate ala on jäetud huvilistele vaatemängu jälgimiseks. Sadamakail ootavad veeteed pidi saabujaid Pärnumaa koorid ja tantsijad ning algab tulede ühteloitsimise tseremoonia.
Laulupeo üldjuht Ants Soots ja tantsupeo üldjuht Ülo Luht viivad kahe peo tuled Ruhnu Karu pardale, kus süüdatakse ühtne peotuli.
Seejärel algab Pärnu jahtklubis simman. Päikeseloojangul kell 22.40 võtab tule oma hoolde Eesti meestelaulu selts ja Ruhnu Karu alustab teekonda Saaremaale.
Tuli lahkub merele, muulil saadab selle muusikaga teele torupilliansambel Linnutaja. Ruhnu Karu on võimalik purjekate ja paatidega saata või minna sellele muuli otsa järele lehvitama.
Ruhnu Karu jõuab vahepeatustega Kuressaares, Haapsalus, Kärdlas ja Lohusalus Tallinna Admiraliteedi basseini neljapäeval, 2. juulil kell 22.40.