Juhtkiri: Tülikad kokkutulekud

Pärnu Postimees. Foto: PP

Läinud laupäeval toimunud kokkutulek Sinimägedes pälvis Eesti kirjutavas, rääkivas ja näitavas meedias mõõdukalt tagasihoidlikku tähelepanu. 20. Eesti SS-relvagrenaderide diviisi kangelaslik vastupanu 25. juulist 12. augustini 1944 arvulises ja tehnilises ülekaalus vastasele on ammu ajalukku raiutud. Punaarmee Sinimägedest läbi ei murdnudki, selle asemel mindi altpoolt ümber.

Inimesed mäletasid veel selgelt esimese punase okupatsiooniaasta õudusi ja vägivalda ning ligi kolmenädalane armuaeg võimaldas paljudel, napp varanatuke kaasas, võtta ette põgenemistee kas otse Rootsi või Saksamaale.

Nendel, kes ei soovinud Eesti taaslangemist punase hirmuvalitsuse alla, ei olnud valikut. Ükskõik millises mundris ja kui tahes kesiste relvadega tuli üritada idavaenlasele vastu seista. Polnud nende meeste süü, et ülekaalukale vastasele lõpuks alla jäädi. Oleks samasugust südikust üles näidatud 1939–1940, poleks punapropaganda poole sajandi vältel saanud rääkida eesti rahva vabatahtlikust astumisest NSV Liitu. Ent see kõik on juba tagantjärele tarkus.